Tundmatu ajalooga räpparid vuntsitud muusikavideotega on Eestis tõelist võidukäiku tegemas. Korraldasin rahvaküsitluse Kalamaja piirkonnas ühes trammipeatuses, et kas teatakse, kes on räppar Kenneth ning ehk osatakse ka mõni ilmunud mixtape, neti EP või muu taoline nimetada. Kõik laulsid nagu ühest suust, et Kenneth on ansamblist Põhja-Tallinn, ta on väga kena ja teeb palju trenni ning filmib muusikavideosid. HÕÕNK! Vale vastus. Kenneth on uus Eesti poiss, kes räpib inglise keeles (ja lubage ruumi isiklikule arvamusele, et mõnusamalt kui see teine inglise keeles räppiv Eesti… poiss…). Sirgunud on ta kodumaise mega-hyper ürituste sarja GRIND hõlma alt, mis tähendab, et poisil on kuri, väga kuri seljatagune. Rääkimata sellest, et värskelt ilmunud muusikavideo on bitches and hos and ten thousand mo’ ja “Jah, tubakale!” sotsiaalkampaania reklaamklipp, tundub tüübil intros ja outros olevat guest vokaalina Russell Crowe filmist “Gladiaator”. Ja see, mu kallid sõbrad, on badass! Nali naljaks, värskelt ilmunud träki vast kõige pro’m osa on produktsioon. Shit kõlab nagu välismaa mitte nagu mitte-välismaa. Ja see, mu kallid sõbrad, on badass. Hooligan Hamlet diggib väga, kuhu poole Eesti hiphop peale ~20 aastat punnitamist ja pingutamist liikumas on. Lõppude lõpuks on meil olemas MC-d, kelle videost võib leida õrnalt näkase kampsuni asemel Karl Alley “Vogue” snapbacki. Sound on badass, suund on õige, tao seda rauda, kuni see tulitab. Tuult tiibadesse ja lenda kõrgelt. Yeihaaaahh bwwoooy!