Hah, see on vist üsna normaalne juba, et leiad inimesi sotsiaalmeediast, kelle tööd sulle momentaalselt meeldima hakkavad. Nii ma leidsin ka Kaspar Kannelmäe. Esimene reaktsioon kui ma nägin ta Instagrami oli “oot-oot see on ju super”. Mul oli väga heameel, kui ta oli nõus minuga juttu vestma enda elust ja tegemistest. Arvestades tema kunstitööd, siis ma nimetaks seda väga omapäraseks.
Kui sul on kopp ees arvuti taga tegelemisest, siis sa võtad paberi ja markeri ning alustad sealt. Ütleme nii, et nii juhtus ka Kaspariga. Silmad hakkasid tulitama natuke pärast pikki tunde arvutiekraani ees. Varases eas rakette ning roboteid joonistades ei olnud päris kindel, kas see ongi tema anne kuni eelmise aasta suveni…
Daamid ja härrad.
Tutvusta ennast maailmale palun!
Minu nimi on Kaspar Kannelmäe. 24-aastane paberitega disainer ja isehakanud illustraator.
Räägi oma lapsepõlvest. Kõigil on üsna meeldejäävaid hetki, räägi enda omast!
Lapsepõlv möödus peamiselt Mustamäel ja pere seltsis. Umbes nelja aastasest saati olen ma veetnud päris palju aega arvuti taga ja üsna varasest elueast pandi pliiats ja paber ka käe ulatusse ja sai päris palju joonistatud. Meeldejäävaid hetki nagu ei oskagi välja tuua, sest mul on üsna kehv mälu. Pigem on kõik väga meeldejääv juhtunud siiani elatud elu teises pooles. Võibolla kõige varasem meeldejääv hetk oli isa roheline Mercedes, mis tundus nagu kosmoselaev.
Millal oli see hetk, kui sa avastasid, et sul on annet?
Raske öelda. Nagu enne sai mainitud, siis lapsepõlves sai roboteid ja rakette ja igasugu muud sellist joonistatud. Tollal ei osanud ise seda “andekuseks” lugeda. Sai küll kunstiklassis käidud, hiljem teatriklassis ja näiteringis ja kõige tipuks kunstiülikoolis ka. Illustratsiooni mõttes ma võtsin pliiatsi alles uuesti kätte eelmise aasta üheksateistkümnendal augustil, millal ma otsustasin iga päev ühe pildi joonistada. Ja nüüd on jooksvalt nagu midagi endale koitnud, et äkki võib seda andeks lugeda?
Mida sa igapäevaselt teed peale joonistamise? Kas sul on mingisugused hobid, mille üle oled sa eriti uhke? Midagi, millest maailm peaks teadma…peale su vägevate joonistuste.
Viimasel ajal ma teen peale joonistamise mingil määral disainitööd (üritan järjest vähemaks seda poolt keerata, et saaks järjest rohkem illustratsioonidele keskenduda), mängin videomänge, vaatan filme, loen koomikseid (vahepeal eksib mõni raamat ka nende sekka ära), sõidan rattaga ja proovin võimalikult palju looduses olla. Põhimõtteliselt kõike, mis teeb tuju heaks. Aa, noh ja lisaks praktiseerin üha rohkem ja rohkem tätoveerimist. See on vist ka üks hobi, mille ma tahan ametiks ümber keerata. Nagu öeldakse, siis tee seda mida sa armastad ja sa ei pea päevagi oma elus tööd tegema. Proovin, äkki õnnestub.
Tüüpiline küsimus, aga samas nii vajalik. Kes pakub sulle inspiratsiooni? Või äkki mis sulle pakub?
Inspiratsiooni pakubki mu igapäevane elu. Proovin võimalikult palju silmad lahti ringi käia ja seoseid luua. Lisaks siis muidugi väga tänuväärne ja põhjatu internet. Seal saab lugematul hulgal teistel kunstnikel silma peal hoida ja inspiratsiooni ammutada.
Räägi meile oma lemmikutest? Kes pakub su südamele rahu oma teostega? Miks just nemad? Mida erilist nad teevad?
Päris paljud tätoveerijad ja illustraatorid. Mõtlesin mõned välja ka tuua, aga neid on nii palju ja tundub ebaaus kedagi välja jätta. Võibolla teen kunagi selle teemalise blogipostituse. Üldiselt pakub mu südamele rahu kui on midagi keerulist meeletult lihtsalt suudetud paberile panna. Võibolla see on see minu disaineri külg, mis lööb välja, aga jube hea tunne on, kui paberil on võimalikult vähe üleliigset kraami. Ise pean kõvasti veel vaeva nägema, et sellele tasemele jõuaks.
Kõik läheb digitaalseks ja sa lähed vastupidi. Miks sa hakkasid paberil kunsti tegema? Mis oli selleks tõukeks?
Ega ma tegelikult ei lähe täiesti vastupidi. Ma ikkagi viimistlen oma pildid arvutis. Kõige olulisem asi elus on tasakaal. Ja kuna disainerina läks elu pidevaks ekraanipassimiseks, siis tekkis tugev tung võtta kätte pliiats ja paber ja midagi reaalset ja käega katsutavat ära teha.
Kirjelda oma tööd 3 sõnaga.
Mulle, Meeldib, Joonistada. (on alles kavalpea, raisk) See on tegelikult mõte, mida ma koguaeg kipun unustama ja väga tihti mõtlen, et huvitav, mis ikka inimestele meeldiks. Aga alates selle projekti algusest ma üritan koguaeg endale ikkagi meelde tuletama, et peab tegema täpselt seda, mis endale meeldib.
Ütlen ausalt, et mulle jõhkralt meeldib su töö. See on veider (hea veider) ja see lihtsalt paelub. Kalad jalgadega, kassinäod 3 silmaga, monster mouth ja nii edasi. Kust see tuleb? Mis see on?
See on kooslus nendest ideedest, mis päeva jooksul pähe torkavad ja oskamatus mingeid asju joonistada. Ei oska väga edukalt ülakeha joonistada – teen kenad sihvakad jalad ja kala pea. Muud nippi mul kahjuks ei ole.
Kui palju su ümbruskond ja inimesega, kellega sa igapäevaselt suhtled, mõjutavad su kunstilist tegevust?
Väga palju mõjutab, sest kõik inimesed, kes mu ümber igapäevaselt on, on väga toetavad ja utsitavad mind järjest rohkem arenema ja uusi väljakutseid vastu võtma.
Kas oled välja arendanud kindla suuna? Kui jah, siis kuidas sa seda kirjeldaksid? Kui ei, kas oleksid nõus ka eksperimenteerima mõne teise tehnikaga või suunaga? Äkki erinevaid asju kombineerima?
Mingis mõttes olen, aga ma ei tahaks öelda, et ma jään nüüd järjepidevalt ühe asja juurde. Elu on pidev areng ja endale ei tohiks piire seada. Niiet võibolla mõni päev tuleb mingi mõte, mis keerab kõik jälle peapeale ja hakkavad mingid teistsugused asjad mu sulest välja hüppama. Aga eks mingi äratuntav käekiri jääb ikka külge.
Kus sa tavaliselt joonistad? Koolijuts sirge seljaga laua taga või leiab sind ka bussis-trammis joonistamas?
Tavaliselt joonistan ma enda laua taga. Kui ma leian ennast metsast või linna pealt või kust iganes, siis suure tõenäosusega on mul märkmik ja markerid kaasas, niiet saab ka lõkke ääres, paku otsas joonistatud. Bussis-trammis tõenäoliselt mitte, sest ma üritan neid võimalikult palju vältida. Jube tüütud kohad. Seega ratta otsas on keeruline joonistada.
Missugune inimene sa oled? Kas see, kes töötab ühe eesmärgi kallal segaseks või sa teed omi asju ning lased saatusel ennast juhtida?
Pigem vist see viimane variant.
Räägi oma unistustest. Nimeta ka 1 asi, mida sa tahaksid väga korda saata.
Unistused on lihtsad.Tahan võimalikult palju reisida ja näha erinevaid kultuure ning inimesi. Veeta võimalikult palju aega loodusega vahetus läheduses. Üks asi, mille ma tahan väga korda saata on saada selle kõige käigus professionaalseks tätoveerijaks. See on miski, mis on mind vaevanud juba mitmeid aastaid. Niiet hoidke kõik pöialt ja äkki saate üha enam ja enam näha minu igapäevaseid joonistusi enda naha all.
Kasparil on hea meel, sest ma saan (peaaegu) iga päev teha seda, mida mulle meeldib teha.
Tšeki Kaspari tegemisi siit:
Koduleht
Instagram
