Kes on Marian Eespäev? Sa pole veel temast kuulnud? Ausalt? No nüüd sa igatahes kuuled ja jätad meelde, sest tegemist on ühe eriti vinge Eesti naisega, kes 18-aastaselt pakkis oma kohvrid ja läks 50 naelaga Londonisse elama. Tagasi tuli aga kohvritäie vapustavalt ilusate riietega, millel labelil omanimeline brändinimi! Saime temaga ise kokku ja pärast koju jalutades olin ma poweriga laetud. Jah, just nii mõjub Marian tavainimesele.
Jõgevalt pärit Marian usub, et on üks üdini positiivne ja inspireeriv inimene, aga ka suur muusika, värvide ja spontaansete viimase hetke asjade inimene. Lisaks ei meeldi Marianile pikalt ette mõelda ja ka Londonisse hüppas ta põhimõtteliselt pea ees tundmatusse vette. “Ma olen alati olnud hästi suur seikleja ning ühel märjal ja vihmasel veebruarikuu päeval võtsingi oma asjad ja lendasin üheotsapiletiga Londonisse, teadmata, mida ma seal täpselt tegema hakkan. Aga isegi kui pidingi alustama täiesti nullist ega tundnud seal kedagi muud peale ühe sõbranna, kes ka varsti minema sõitis, oli see kõik põnev ja teadsin, et see on mööduv ja elu on seiklus. Isegi siis, kui mul polnud raha ega midagi, sõitsin lihtsalt suvalise bussiga mööda linna ringi ja tegin tiire.”
Ma olin täitsa igal pool, ka rongiraudteejaama ees olin oma kotiga.
Kindlat elukohta Marianil Londonis ei olnudki. “Ma olin täitsa igal pool, seal kus sain. Ka rongiraudteejaama ees olin oma kotiga, aga ma arvan, et kõik need rasked asjad on teinud mind iseendaga hästi heaks sõbraks ja mul oli tegelikult väga põnev. See polnud mul ka päris esimene selline kogemus, sest ma olin end juba eelnevalt elus keerulistesse olukordadesse pannud. Ma käisin tihti üksi ilma rahata hääletamas, magasin kuskil trepikodades ja kus juhtus. Teadsin alati, et see kui praegu pole kõige mugavam, ei jää nii ja möödub.”
Unistus töötada plaadipoes
Lapsepõlve meenutades tunnistab naine, et tal oli maailma kõige retsim teismelise iga, mida ta ei sooviks isegi oma vaenlase emale. “See on täiesti uskumatu, kuidas ma ära kammisin ja panin lihtsalt hullu,” räägib Marian. “Mida iganes sa ette kujutada oskad, ma tegin. Aga mul oli väga naljakas.”
Juba päris lapsest peale on Marianil olnud uskumatu armastus muusika vastu ja tema eluunistus oligi töötada plaadipoes. “Teadsin juba oma peas, et millised on kliendid, millisest kruusist ma jooksin, mis mul seljas on ja millised lood käivad taustaks. Aga noh, siis ma sain aru, et tegelikult pole tegemist kõige ambitsioonikama unistusega maailmas ja ka plaadipoed surevad tasapisi välja.”
Oota, aga milline muusika sulle siis meeldib?
“Igasugune, aga samas ma olen eriti valiv. Mulle meeldib väga minimal tech house, aga suur osa minu südamest kuulub alati ka sellisele tropical või maailmamuusikale nagu näiteks Peruu või Kolumbia rahvusmuusika ja igasugused Aafrika trummid. Tead see tunne, kui sa kuulad mingit Aafrika lugu ja ta laulab 8 minutit järjest ja mul tekib tunne, et mis iganes sa räägid, ma olen nagu 100% nõus sinuga. Või no selline muusika, et kui keegi paneb mulle kell 4 öösel selle mängima ja ma unustan ära, et olin väsinud ja lihtsalt, lets do it!”
Ta käis alati DJdele närvidele oma väikese märkmikuga kui mõne loo nime tahtis teada saada.
Marian on muusikat kogunud alates ajast, mil ta sai endale oma esimese arvuti ja hakkas avastama esimesi Ibiza asju. “Kui ma väga noor olin, siis iga kord kui sain endale kuuraha, läksin n-ö ‘palgapäeval’ plaadipoodi ja olin seal tunde ostes alati 2 plaati – ühe, mida ma eelnevalt tahtsin ja siis ühe albumi kaanekujunduse järgi.” Ta oli see tšikk, kes käis alati DJdele närvidele oma väikese märkmikuga (siis ju Shazami ei olnud) ning oli nõus üle mägede ronima või auto ette hüppama kui mõne loo nime tahtis teada saada.
Kui Mariani muusikamaitse sulle huvitav tundus, mine kindlasti neljapäeval Paari Veini, kus kunagi plaadipoes töötamisest unistanud Marian hoopis DJ pulti ronib ja plaate keerutama hakkab.
Kus see loomingulisus siis alguse sai?
“Ma olen alati olnud hästi loominguline ja tunnen, et see on praegu tegelikult nagu jäämäe tipp,” räägib Marian. Praegune suvise stiiliga ultimate chic’i kollektsiooni kuuluvad värvikirevad, aga ka klassikaliselt mustad trikood, sisse on põimitud vintaažilikku vibe’i ja vibrant värvitoone ja nagu Marian ise tunnistab, siis see on edev, confident, naiselik/lapselik ja all about fun.
Tema esimene kollektsioon on aga lõbus pre-collection ja järgmises kollektsioonis jääb alles väga vähe õmblemist ning juurde tuleb palju muud materjali nagu nahka ja plastmassi. Meie oleme igatahes väga põnevil juba!
Ma ei mõtle nii, et siin ma täna külmun, teeme mantli.
Siiski pole Mariani loomingul hooaegasid ja mõttetu on loota, et peale talvist allahindlushooaega laseb ka tema välja uue kollektsiooni. Marian teeb siis, kui ise tahab. “Eestis on jah talv, aga mujal maailmas on kogu aeg suvi ja kui mul tuleb idee teha veebruaris bikiine, siis ma lihtsalt teengi seda. Ma ei mõtle nii, et siin ma täna külmun, teeme mantli. Eestis on rannahooaeg selline nagu ta on, aga spa hooaeg on algamas – triksid valmis panna 1-2-3! Aga tõsiselt, näiteks Londonis ma tunnen, et see kõik on vahel lihtsalt nii stressirohke ja ägestun vaadates mingeid tüüpe platvormidega, kellel on mingi kast peas ja kes näevad täiesti ridiculous välja – trying so f*cking hard. Küll aga oleks väga põnev kogemus võtta disainerina osa Tallinna moenädalast. Ma ei mõtle, et ma teen midagi hästi erilist, vaid pigem midagi, mida ma ise kanda tahaks. See on minu jaoks eneseväljendus.”
Mida sulle endale kanda meeldib?
“Olenevalt tujust. Rääkides värvidest, siis nendega on mul sellised suhted, et need vahetuvad pidevalt. Näiteks kevadel ma tundsin, et mul on teemas valgusfoor (punane, roheline, kollane) ja siis ma järsku avastasin enda jaoks oranži, helesinise ja musta kombo. Mul oli diivani peale visatud a’la käterätik ja sokid ja siis ma tulin duši alt ja pidin pikali kukkuma kui nägin, kui hästi need toonid saavad koos mõjuda. Tunnen värvidega väga tugevat connectionit.”
Tema stiil on kreisi (tšeki Instast) ja alguses Londonis töötades restoranides teenindajana käisid mõned kliendid seal just puhtalt seetõttu, et näha, mida Marian parasjagu kannab ja sellest arenes ka välja stilisti amet. Pole siis mingi ime, et Marian nüüd hoopis teistele ise riideid loob.
Kuhu edasi?
“Ma tahan reisida nii, et siin asjad juba jookseksid ja ma ei pea iga sekund kõrval olema – minna isaga kuuks ajaks seljakottidega läbi džungli Peruusse tribe avastama, õppida neilt teadmisi nii looduse kui ka selle kohta, kuidas nad teevad oma rahvariideid. Lihtsalt olla seal, kus kõik on päris ja öösel lõkke ümber tantsida.”
“Ma üldiselt arvan, et ma ei ela kuskil, aga olen seal, kus mul on vaja parasjagu olla. Täna mu õmblus toimub Eestis ja ma hea meelega oleksin tegelikult üldse maal. Ma olengi äärmuslik, kas siis Londoni kesklinnas või täiesti metsas kuskil, kus pole ei inimesi ega internetti. Seda, kus ma olen paari kuu pärast, ma ei tea.”
Kes selle imelise naisega isiklikult tutvuda soovib, peab 20.novembril minema kindlasti Erinevate Tubade Klubisse, kus avatakse Mariani maalinäitus (no kui mitmekülgselt andekas annab olla?!) ja loomulikult ka näidatakse show raames tema riideloomingut. Marian ise lähebki nüüd rongiga maale maalima.
Mariani kodulehekülg
Mariani brändi Instagram
Autor: Keilit Aedma @keilit
Fotod Marianist: Iti-Pätrik Järve @itij
Veealused fotod: Mart Vares (Vares Film)
Loovidee: Kaisa Tooming (Häppening)
MUA by Liisa Tooming
Modell: Kadri Pitk
Sukelduja/instruktor: Tõnis Paalme
Asukoht ja võõrustajad: Viimsi Tervis Spa Hotel
MUA tooted by: Make-Up Atelier Paris Estonia