0st 100ni (real quick, real quick!) Eestis väljamõeldud ja täielikult meie enda oma jalgratas Viks on Eesti asi, millega sina normaalse kodanikuna nüüdseks juba pead kursis olema. Unusta Mahtra sõja toimumisaeg ja “Kolme Katku Vahel”, saad isegi andeks kui hümni kolmanda salmi algust ei oska, sest see siin on ajalugu suurte tähtedega.
Meil kõigil on see üks ilus sõbranna. See silmipimestavalt kena sõbranna. Sa tead teda küll. Ei, mitte see, kes on jube tore ja ennast reede õhtuks pandavaks mukib, vaid see päriselt kena tüdruk. Varbaküüne kujust nina otsani perfektne! Ta tundub selline, kes ärkab hommikul ja lõhnab kohe värsssskelt nagu augustikuu öö Lääne-Eestis.
Sellel tüdrukul on alati üks see sõber, kes on täielik Hugo Boss pähe puruks idioot. See ilge värdjas, kellel on mingi idiootne väljamaa nimi (näiteks Seinfeldt, kuigi ta näeb välja nagu Ott) ja Seinfeldt on olenemata üritusest alati pintsakuga. Ta on tööl pintsakuga (tihti käised alfaisaselt küünarnukini keritud), ta on firma jõulupeol pintsakuga, ta on grillpeol pintsakuga, ta on öösel vana Sõpruse kino ees pintsakuga, ta on kodus pintsakuga, ta on Kuldmuna galal pintsakuga. See idioot on igalpool alati pintsakuga!
Ja see pintsakuga vend, on just see, kes tavaliselt mingis täiesti lambi kontekstis kasutab võimalust mainida ära Eesti disaini. Normaalne inimene ei too keskmises vestluses võrdluseks “aa see on sama nagu põhimõtselt Eesti disain on olnud viimased 4 aastat”. Seinfeldt toob. Alati. Ja Seinfeldt on tõenäoliselt see vend, kelle käest sa kuuled Eesti jalgrattast nimega Viks. Selleks, et nii ei juhtuks, pakub Hooligan Hamlet võimalust Viks Bike eestvedajatel ise täpselt seletada, mis see on, kust see tuleb ja, kuhu see kõik viinud on. Viks Bike – jätke nimi meelde, sest te kisate seda hiljem.
Tekst: Keilit Aedma @keilit ja Rainer Olbri @koerakari
Fotod: Felix Laasme @yoitsfella
Loovjuht: Rainer Olbri @koerakari
Ühel suviselt mõnusal esmaspäeva õhtul seadsime sammud JOOKS rattastuudiosse Telliskivi tänaval Tallinnas, sest seal ootas meid põnev kohtumine jalgrattaga, millel nimeks Viks. Vikslife promotor Kristo (pildil paremal) ja young gun Ailar (pildil vasakul) rääkisid pikalt ja laialt, kuidas kogu see ägedus üldse alguse sai ja, kuhu viinud on ning lubasid ratastega pisut ka ringi huligaanitseda.
Viksi teekond kavandist tähtedeni ja tagasi
Velonia brändi kindlasti kõige silmapaistvam rattamudel Viks sai alguse aastal 2012, mil inseneri taustaga artisan Indrek Narusk endale linnaratast vajas. Kuna teadmised ja praktilised oskused ühe korraliku ratta valmistamiseks olid Indrekul olemas, siis mõeldud-tehtud – pani kutt ise ühe ratta kokku. Sel momendil ei osanud ta isegi mitte mõelda, et seda ratast ka keegi teine tahtma hakkab. Mees viskas mõned joonised Facebooki, keevitas veidi, sheeris veel pilte ja siis järsku käis ilge pauk ning maailma suured veebiväljaanded noppisid Indreku töö üles ja nii hakkaski tellimusi järjest tulema.
Tegemist on tõeliselt orgaanilise asjaga ja Viksiga tegelevad kutid alles kompavad turgu. Viksiga seotud unistus on lihtne ja kaunis: tahaks ära elada asjast, mis on väga südamelähedane ja mitte jamada muude asjadega, mis tegelikult pinget ei paku. “Teha seda, mis on südames, ja, et see lõppkokkuvõttes toidaks ära ka,” tõdeb Kristo. “Samas täna me kindlasti ei looda, et tegemist saab olema miljoni business’iga, aga kas see ongi elus see kõige olulisem?”
Viks on tõeline džentelmen – tema kõige tugevam lõuahaak on tema välimus
Fix gear stiilis Viks on pandud kokku kahest rattaraamist, mis annavad juurde nii kaalu kui ka jäikust ja vastupidavust. “Kui tavalisel jalgrattal on üks toru üleval, üks toru all, siis Viks on kokku pandud kahest raamist,” selgitab Ailar. “Inspiratsiooni on saadud Café racer stiilis tsiklist ja eks ta ongi veits sellise väljanägemisega ka. Mõeldud kruiisimiseks, aga kui talda annad, siis läheb ka edasi.” Lisaks puudub Viksil ka sadulatoru, mis on klassikalise geomeetriaga raami puhul väga oluline komponent ja lisaks on ära koristatud kõik võimalikud ülearused vidinad, et hoida ratas võimalikult lihtne.
Viksi ratas on lausa nii silmapaistva disainiga, et Ailar leidis ühel päeval oma ratta vahelt kirjakese “Sul on äge ratas”. “Igapäevaste komplimentidega harjud juba ära, aga kirja pole veel saanud ja see on päris uskumatu värk,” rõõmustab ta. Samas ei tasu karta, et see uhke disain kasutajamugavust vähendaks. “Näiteks 20-30 kilomeetrit Viksi seljas on täiesti ok distants ja tegelikult võiks ka Tallinnast Tartusse vändata, et uskmatuid veenda,” julgustab Ailar.
Tüdrukud ja Viks on sama hea combo kui tüdrukud ja tossud
Kui Indrek algselt Viksi leiutas, siis mõtles ta endale ja enda vajadustele, mistõttu võiks arvata, et tegemist on meesterattaga. Tuleb aga välja, et Viksiga sõidavad ka tütarlapsed, sest spetsiaalselt neile on loodud ka suurus S ja isegi veel väiksem, kui peaks vaja minema. “Meil on üks ilus roosa raam tehases,” meenus Ailarile. “Tegelikult on Velonial paberil olemas ka versioon Viksi sarnasest naisteraamist. Kas see kunagi ka ilmavalgust näeb, näitab aeg.”
Tõepoolest maailma kõige ilusam ratas
Seda, et eestlased oskavad head asja teha, tunnistas ka BBC, märkides Viksi maailma ilusamate rataste top 10 sekka. See pole aga ainus auhind, mille Viks on saanud. Designboom nõustub ja Viks on loodetavasti ka sel aastal (st kolmandat korda järjest) nende kümne parima ratta seas. Lisaks on Viks ära märgitud maailmakuulsas meesteajakirjas GQ ja mitmes olulises maailma online väljaandes. Viks oli nomineeritud Eesti disainiauhinnale Bruno ning hetkel seisab Viks ka Milano EXPO Eesti paviljonis. Viksiga sõidab tuntud rõivadisainer sir Paul Smith isiklikult ja üks esimesi kliente oli väga kõva rattabrändi Eddy Merckx peadisainer.
Unistus saada klassikuks
Viksi kuttide kõige suurem soov oleks, et Viksist saaks üks tõeline klassik, mis oleks ära märgitud ka erinevates rattaraamatutes. “Kui öeldakse, et jalgratast ei ole võimalik leiutada, siis me tegime seda ikkagi,” ütleb Ailar selle kohta .
Hakkas huvitama?
Viks on custom made, mis tähendab, et pead ratast umbes 4-5 nädalat ootama ja saad täpselt sellise värvitooni, suuruse ja muude erilahendustega mudeli nagu hing ihaldab. Mis kõige olulisem – sellist ei ole mitte kellelgi teisel Universumis.
Hind on käsitööratta jaoks igati põhjendatud: odavaimad versioonid ca 1400€ ja kallimad võivad küündida kuhu iganes. Seni kõige kallim ratas on müüdud 3500€ eest.
Eestis oleksid Viksi seljas ekstra special, sest siin on Viks ainult ligikaudu kümnel ratturil. Ülejäänud Viksid on mööda maailma laiali Austraaliast ja Brasiiliast Jaapani ja USAni välja.
Suur-suur aitäh KUMU ja United Motors!