Ma eeldan, et pole vaja sisse juhatada, kes on A$AP Rocky, mitmes album see tal on, mitu korda ta Vogue’i kaanel on olnud, miks A$AP Yams ära suri ja muud sellist. Räägime ainult muusikast. Ma ilmselt ei ole õige inimene seda albumit arvustama. Põhjuseid on mitu: a) ma ei ole muusikakriitik, b) ma ei suuda ASAPi muusikat rahuliku neutraalsusega hinnata. Ma suhtun kõigesse, mida ta teeb, ülimalt emotsionaalselt.
Ta ei ole lüüriliselt jalustrabav, ta ei ole enneolematult fresh, aga ta on algusest peale näinud suurt pilti. See eristab teda minu jaoks väga-väga suurest hulgast artistidest. Ta lähtub kõiges millestki suuremast kui üksikud lood, üksikud salmid, üksikud refräänid. Seda suurust on tunda ka uue albumi “A.L.L.A. (At.Long.Last.A$AP.)” peal.
Tänapäeval ei kuulata enam albumeid tervikutena. Muusika on killud ja fragmendid. Selles kontekstis ei ole selline ASAPi stiilis pildi maalimine võibolla üldse hea asi. ASAPi üksikud singlid sellelt albumilt minu jaoks täielikult ei toimigi, aga nad toimivad piisavalt, et tahta nina lõuendist eemale viia ja kaugemalt näha. Kohe, kui ketta üleni läbi kuulasin, hakkasid kõik detailid tööle ja masinavärk ketras mulle visuaali, mida ASAP tahtis, et ma näeksin. Põhimõtteliselt siis võib vist öelda, et singlid tegelikult ikkagi toimivad.
A$AP Rocky on väga visuaalne ja see on ilmselt tema üks suurimaid trumpe. See on ühtlasi see asi, millega ta mu enda poolele võitis. Kui Joe Perez su debüütalbumi disainib, siis noh, olgem ausad, kes neid punchline‘e ikka enam loendama viitsib hakata. Ta on õigesse ajastusse sündinud artist, kes oskab rääkida oma kuulajatega väga täpselt. Ta jääb igas olukorras stiilseks. See ei ole küll selle albumiga seotud, aga mitu meest suudaks jääda stiilseks peale koostööd Selena Gomeziga?
A.L.L.A. saund on minu jaoks midagi täiesti defineerimatut. Ma ei oska põhimõtteliselt mitte ühegi loo žanrit määrata. Kui jääda kuulama instrumentaale, siis ma ei kujuta ette, et ma saaksin Skype’is biidimehelt mõne nendest ja tunneks, et “fakk jee, siia tuleb bängeeer!”. Minu arvates on see konkreetne märk visioonist. Albumi produktsioon on mõnusalt ambitsioonitu ja enesekindel. Täpselt nagu minu meelest asju tegema peab. Trendide kõrval. Uuel albumil on ASAP paljude träkkide produktsioonis ka ise tööd teinud. Kõrvuti selliste meestega nagu Danger Mouse, Hudson Mohawke, Kanye West, Juicy J jne.
Plaadi standout lood on kurvameelne hip-hop “Canal st”, killer SchoolBoy Q salmiga “Electric Body”, A$AP Rocky religioossetest vaadetest rääkiv “Holy Ghost” ja “M’$”koos Lil’ Wayne‘iga. Featuring-artistide nimekiri on plaadil üldse tugev – M.I.A.-st ja Kanye Westist kuni Mos Defi ja Rod Stewartini välja.
Kokkuvõttes võib öelda, et see on üks terviklikumaid kunstiteoseid sellel aastal. Selgus voolab esimesest träkist kuni viimaseni. A$AP teab täpselt, mida ta teeb ja ta teeb seda enesekindlalt. Selliselt kirjutatakse oma nimi aastatega hip-hopi suurnimede kõrvale.
Sony Music Estonia ja Hooligan Hamlet loosivad albumeid välja Hamleti Facebookis!
Autor: Metsakutsu
Support: Sony Music Estonia