Filmiarvustus: Guardians of the Galaxy 2 ei jäta kedagi emotsioonituks

Järjekordne suurejooneline killuke Marveli filmiuniversumist on meieni jõudnud. “Guardians of the Galaxy Vol. 2” tõstab stuudio latti täpselt samal moel nagu eelmiselgi korral, mis tähendab vaid üht – kõik teised peavad kõrgemale hüppama!

“Guardians of the Galaxy Vol. 2” jätkab koos tuttavaks (ja ehk isegi pisut armsaks) saanud viieliikmelise kambaga, kuhu kuuluvad: planeedilt Maa pärinev Peter Quill, kellele ilgelt meeldiks, et talle Star-Lord öeldakse; universumi surmavaim naine Gamora, kellel on ohtralt pereprobleeme; ülikiirete reflexidega sõdur Drax, kelle jaoks on läbi lillede rääkimine totaalselt võõras nähtus; rääkiv ja kõnelev pesukaru Rocket, kelle minevik on täis õõvastavaid eksperimente; ning Groot, kes on… puu.

Sel korral avaldatakse rohkem tegelaste hingeelu ning üllataval kombel ei jää ei ükski põhiviisikust ilma oma isikliku loota. Olgugi, et näiline põhifookus näiks justkui keskenduvat taaskord Star-Lordi tegemistele ning tema suhtele oma kaua kadunud olnud ning vastselt leitud isaga, räägib film siiski kõikidest Galaktika Valvuritest. Ka neist, kes eelmisel korral tiimi ei mahtunud.

Julgen väita, et tegemist on tunduvalt parema filmiga, kui seda oli eelmine episood. Muidugi, järgede tegemine on selles mõttes alati kergem, et enam ei pea tegelaste tutvustamisele ja nende esialgsele ülesehitamisele aega raiskama, sest vaataja peaks nendega juba eelnevalt tutvunud olema (ja kui ei ole, on see nende enda süü, sest Vol. 2 seal nimes reedab ikka üsna selgelt, et tegu on järjeosaga). Kindlasti tundsid ka näitlejad end sel korral tunduvalt vabamalt ja mugavamalt, sest rollisooritusi saab vaid kiita.

James Gunn näitab klassi ning Marveli järgmistel linateostel saab raske olema

Tänu oma algmaterjalile ning asjaolule, et New Yorgi tänavate (ja muu säärase) asemel meid avakosmosesse viiakse, on “Guardians of the Galaxy Vol. 2” kohati lausa multikalik (seda iseloomustab suurepäraselt üks konkreetne stseen filmi keskel), kuid mitte labane – kogu ekraanil toimuva hulluse ning värvikireva virrvarri sisse suudetakse peita nii mõnigi tõsisem ja nukram moment, mis lausa vägisi silmadest pisaraid esile üritab kiskuda. Et fimi mitte positiivse kriitika valangu alla ära matta, tasub mainida, et taolisi momente oleks võinud kübekese võrra rohkem olla.

Seeriale omaselt kõlavad helireal mõnusad 1970ndatest ja 80ndatest pärinevad muusikapalad, mis sel korral ei pruugi niivõrd hästi esile paista, ent samas on temaatiliselt looga rohkem seotud kui eelmisel korral. Heaks näiteks on 1972. aastal ilmunud Looking Glassi lugu “Brandy”, mis seostatakse filmi sündmustega (või vähemalt ühe osaga neist) suurepäraselt.

“Guardians of the Galaxy Vol. 2” on eelkõige lõbus ning see on ainult positiivne. James Gunn näitab klassi ning Marveli järgmistel linateostel saab raske olema. Vähemalt oma olemuse poolest tundub “Thor Ragnarok” samasse auku sihtivat.

Ühesõnaga, mulle meeldis ja ma usun, et Sulle meeldib ka! Mine vaatama!

comments powered by Disqus