Taaniel Malleus: Kalli fotovarustuse asemel ostke lennupileteid

Lagunevate arhitektuuripärlide jäädvustamine, liikuvatelt rongivagunitelt fotode püüdmine ning armastus hetkede talletamise vastu on need märksõnad, mis iseloomustavad järgmist #conseesti saadikut. Valgast pealinna kolinud Taaniel Malleus on käivitanud fenomenaalse fotojalutuskäikude seeria, mis Eesti fotomaailmas laineid lööb ning kümneid inimesi kaameratega tänavatele meelitab. Tšeki intervjuud!

Mis sai sellest Taanielist, kes mööda rongikatuseid ringi jalutas ning Valga linna ägedamaid nurki jäädvustas?

See Taaniel on ikka alles ja jäädvustab siiani, ainult et Tallinnas. Hoolimata sellest, et ma iga päev lagunenud nurgataguseid ei pildista, on Valgas ja teiselpool piiri Lätis meeletult kohti, kus keegi väga pildistanud pole ja ma vahepeal ikka käin seal.

Su fotod levisid internetis kiiresti. Peamiselt seetõttu, et külastasid mahajäetud hooneid, mida kaamera ja välgu abil jäädvustasid. Kust Sa selliste fotode tegemiseks inspiratsiooni said?

Põhiline inspiratsioon nende visuaalide loomiseks tuleb ilmselt vanadest ulme- ja õudusfilmidest. Mällu on sööbinud kaadrid post-apokalüptilisest maailmast, kus tänavad on varemetes ja keegi üksik hing rändab mööda ilma ringi. Ühel hetkel võtsin kaamera kätte ja hakkasin neid kaadreid omal viisil visualiseerima. Samuti on mind on ka Watch x Witness mingil määral mõjutanud. Kes ei ole kursis, siis kindlasti uurige. Kui on tahtmine toas istuda ja mingit inspiratsiooni pildistamiseks pole, siis nende kuttide videoseeriast saab väga räige motivatsioonipaugu.

Kui keegi tahab neid hooneid-kohti leida, siis kust alustada?

Hoonete leidmine on suhteliselt lihtne. Suur osa mahajäetud alasid on juba internetis olemas ja need tuleb lihtsalt googeldades üles leida. Samuti on suureks abiks Google Mapsi satelliit, mille abil olen leidnud paiku, mis on täiesti metsas ja mille ajaloost mul pole aimugi.

Mis seal salata- ka minu Instagrami-avarustest leiab ühe Sinu järgi tehtud foto. Mis hetkel Sa aru said, et midagi erilist teed?

Just täpselt sel hetkel, kui nägin, et inimesed hakkasid minuga sarnast stiili tegema ja lausa samades kohtades käima. Loomulikult on see vapustav, kui inspireerin teisi pildistama – järelikult teen midagi õigesti. Tean väga palju noori, kes ainuüksi sellepärast pildistama hakkasid, et meie “ohtlik trend” sai kajastust Kanal2 saates Radar. Muidugi ei saa mainimata jätta, et sellel on ka pahupool: olen pisut pettunud, kui inimesed  üks ühele maha minu töid kopeerivad. On näiteid, kus ei saa isegi eristada kopeeritud fotot minu omast. Oleks siis vähemalt mainitud, et andsin idee, aga noh, mis seal ikka – have fun.

Oma videos mainisid BMX trikkide pildistamist. Kas teed seda endiselt muude asjade kõrvalt? Miks? Kui ei, siis kuhu see kadus?

Bmx elab ikka hinges edasi ja üleüldse ekstreemspordi pildistamine on üks vägev tegevus. Kahjuks aktiivseid sõitjaid minu ümber jääb ainult vähemaks ja seega on nende fotode tegemine pisut tagasi tõmmanud, aga eks ma üritan ikka aeg-ajalt midagi teha.

Oled tihti ka erinevatel suurüritustel pildistanud, sh. TMW ja Simple Session. Kui palju nendel sündmustel toimuva talletamine argipäevasest fototegevusest erineb?

Üritustel pildistamine on kardinaalselt erinev sellega, mida ma tegelikult teen. Kuna ma osaleks nendel üritustel ilmselt nagunii, siis miks mitte teha seda fotograafina. Paraku on see ürituste jäädvustamine enamasti ainult kerge fotoreportaaž ja suhteliselt harva õnnestub midagi väga erilist saada, mis kõlbaks näiteks portfoliosse. Minu jaoks väike erand on muidugi Simple Session. Kuna ekstreemsport on hingelähedane ja olen seal väga palju kordi pealtvaataja olnud, siis nüüd viimased 2 aastat raja peal olla ja sõitjatest pilte teha on üsna eriline tunne. Ootan juba huviga suvist Sessoni, sest olen kuulnud teistelt fotograafidelt, et suurhallis hakkab üksluiseks muutuma ja aastatega tehtud pildid on juba liiga saranased. Minu jaoks on see muidugi iga kord järjest erilisem ja kui mõni kurdab rutiini üle, siis mulle annab see omakorda motivatsiooni paremaid pilte teha.

Panid aluse PhotoWalkile, mis kümneid eesti fotograafe ühe katuse alla toob. Kust selline idee oma alguse sai?

Üks tore fotograaf Martin Nikolajev korraldas kunagi @xploretln raames photowalke. Need olid väga lahedad üritused, aga mind häiris pidevalt kehtestatud inimeste limiit, mistõttu paljud sama seltskonnaga pildistama ei mahtunud. Ühel hetkel vajus see ära, sest korraldajal polnud vist aega sellega tegeleda.

2016. aasta novembris tuligi mul koos hea sõbra Johan Hallimäega (@kognitiivne) ühel päeval idee, et peaks uuesti fotorahva kokku kutsuma. Saime kohe päris mitu endist ja uut nägu kokku ning esimene mitteametlik PhotoWalk toimus lausa Telliskivi Loomelinnaku suletud aladel, mille üle oleme siiani ääretult tänulikud. Tundus, et fänne tekkis kiirelt juurde ja inimesed hakkasid aina rohkem küsima, et kuna uus üritus tuleb. Tänaseks oleme kuus korda neid retki teinud ja siiani on kõik väga positiviine. Ühel hetkel oli küll kerge ehmatus, kui meid Vabaduse väljakule üle 50 inimese kogunes. Sel hetkel mõtlesime küll, et millega me nüüd hakkama saime.

“Aga iga päev vist sõitva rongi katusele ei roni.”

 

Kas ja millised on PhotoWalki tulevikuplaanid? Hoog on justkui sees.

Tahame leida aega ja võimalusi teha neid retki vähemalt 2 korda kuus ja käia erinevad Eesti linnad läbi. Loodetavasti tuntakse meie vastu veelgi rohkem huvi ja saame ligipääsu aina põnevamatesse kohtadesse.

Spiooniküsimus: mis filtreid kasutad?

Mul on aja jooksul enda jaoks tehtud mõned custom presetid Lightroomi, mida ma fotodel kasutan. VSCO jms kraam enam pinget ei paku.

Mis sa arvad- kui palju üldse ühe hea foto juures hetk rolli mängib? Igast pildist saab filtritega pärast ju nö. s*tast saia teha.

Vähemalt minu jaoks mängivad need kõige suuremat rolli. Parim foto on ainulaadne hetk, õiges asukohas ja ideaalse valgusega. Järeltöötlusega võib küll kõike teha, aga enda puhul olen nii kriitiline, et kui pilt kaameras hea välja ei näe, siis tuleb seda mitu korda uuesti teha kuni see lõpuks õnnestub.

“Mida raskemad on olud ja mida piiratum on varustus, seda rohkem ma sunnin end uusi ideid ellu viima.”

Milline on sinu kõige lahedam fotokogemus?

Kindlasti üks ainulaadsemaid kogemusi oli Linnahallis pildistamine, aga iga päev vist sõitva rongi katusele ei roni, nii et paneks selle kõige lahedama kogemuse hulka.

5 nippi algajale fotograafile?

  1. Pildista kogu aeg, mida rohkem seda uhkem.
  2. Hangi pidevalt inspiratsiooni – vaata palju HÄID filme, loe teiste fotograafide kohta, hoia silmad lahti ja ole uudishimulik
  3. Õpi tarkvara ja oma kaamerat tundma – kui need asjad on selged, siis on sinu loomingulisus ainult piiriks
  4. Mõttetu varustuse asemel osta lennupileteid
  5. Ära karda pimedas pildistada – Hämaras ei pea alati välku kasutama, otsi öises linnas olemasolevat valgust ja kasuta seda ära. Olen nii palju kuulnud juttu inimestelt, kellel super varustus ja nad ei taha hämaras pilte teha. Mu parimad pildid on tulnud pilkases pimeduses, kui kasutasin ühte fiksobjektiivi ja odavat hiina välku. Mida raskemad on olud ja mida piiratum on varustus, seda rohkem ma sunnin end uusi ideid ellu viima.

Fotod: Hooligan Hamlet & Taaniel Malleus

comments powered by Disqus