#LÄBIKLAASI: Laura Strandberg – meigikunstnik, kes armus fotograafiasse

Jõhkralt andekas fotograaf Laura Strandberg on Hooligan Hamletile erinevate projektidega appi tulnud päris mitmel korral ja pildistanud üles näiteks nii Kelmiküla tüdruku Epp Reinmetsa kui ka vingetest naistest koosneva ketsigängi. Sel korral aga otsustasime, et paneme hoopis fotograafi enda kaamera ette ja uurime lähemalt, milline naine ta tegelikult on.

 

 

Kuidas sul üldse tekkis idee, et tahaksid hakata pildistama?

Peale seda, kui olin kahes koolis majandust õppinud, sain õnneks aru, et olen siiski läbi ja lõhki kunstiinimene. Mingil hetkel tegingi päris aktiivselt meigikunstniku tööd ja mitmed kliendid, kes minu juurde tulid, tahtsid endast pärast ka pilti, mida ma sel ajal enamasti poolprofikaga tegin. Ühel hetkel aga tundus, et mul tuleb see täitsa hästi välja ja miks siis mitte koos meigiga ka fototeenust pakkuda. Lõpuks läks aga nii, et mõte pildistamisest meeldis mulle palju rohkem kui meikariamet ja nii ta läks. Soetasin endale täiskaaderkaamera ja portreeobjektiivid ning läksin teiste fotograafide juurde õppima. Näiteks Andrus Noorhani tegi mulle selgeks, mis on ava ja säri, Mardo Mannimägi juures õppisin töötlemist ja stuudiotehnika kasutamist ning käisin ka Eesti Foto koolitustel. Palju teadmisi omandasin ka iseseisvalt online koolitusi ja tutorial’e vaadates.

 

 

Keda või mida sa pildistad?

Töötan täiskohaga Ajakirjade Kirjastuses, kus teen ajakirjadele sisu- ja kaanefotosid. Lisaks pildistan suures mahus pulmi, portreed ja ka toitu.

 

Kui sa täna algusajale tagasi vaatad, mis mõtted tekivad?

(Naerab) No ikka mõnusalt sai pilte üle töödeldud ja kõik oli igast küljest ikka nii üle. Samas vaatan täna mingeid vanu fotosid ja näen, milline pingutus nende tegemisse on läinud. Püüdsin suurt kunsti luua. Täna tuleb see kõik õnneks palju loomulikumalt.

 

Meenuta mõnda kõige meeldejäävamat fotograafitööd.

Kõige huvitavamad on olnud ikka ajakirjade raames teistest inimestest tehtud tööd. Kõige kihvtim portreesess oli leiutaja Hando Kruuviga. Läksime talle Tartusse külla ja kui ta alguses tundus täiesti tavaline armas, soe ja lõbus vanamees, siis kui ta viis meid oma garaaži, oli see võiks öelda et sürreaalne. Ta oli reaalselt leiutanud mingisuguseid imeotstarbelisi masinaid, mis päriselt töötasid ja see oli tõesti väga äge.

 

 

Pildistan nii paljusid erinevaid asju, et kui peaksin valima neist ainult ühe, muutuks mu töö hästi ruttu rutiinseks. Praegu naudin väga, et saan pildistada pulmi ja kogeda seda ülevat meeleolu, mis sellega kaasas käib ning mulle meeldib ka teha päris inimestest päris lugusid, kaanepilte ja kodus enda valmistatud toitu mingis kompas üles pildistada. See kõik on mõnusalt vaheldusrikas!

 

Milliseid teisi fotograafe sa ise austad?

Kui päris ausalt rääkida, siis ma ei jõua eriti jälgida, mis ümberringi toimub ja tean ise ka, et see on väga paha. Häid ja andekaid tegijaid on palju, esimesena meenuvad Stina Kase, Sandra Palm, Marit Kuusk, Mait Jüriado ning teie enda Felix ja Silver on ka väga kihvtid. Nii palju on neid häid tegijaid!

 

 

Sa oled Hooligan Hamletiga koos ka päris palju asju teinud. Miks?

Tehtud projektide puhul on kõik naised, keda pildistanud olen, olnud väga ägedad. Lisaks veel põnev stilistika ja ketsiteema – ma tean juba ette, et see kõik jääb pildile väga efektne ja cool. Seega, miks mitte?

 

Sel korral ei ole sa aga mitte kaamera taga, vaid kaamera ees. Mis tundeid see sinus tekitab?

See on ikka täiesti teistmoodi tunne, pidevalt on soov sekkuda ning vaadata mis ja kui palju kaadrisse jääb. Seekord oli aga väga põnev ja ootasin väga tulemust. Juba näiteks see, kuidas Epp mind näeb või pildil näha tahaks.

 

 

Sel korral pildistasime Kuusiku lennuväljal legendaarse Eesti Lennuklubi Antonov AN-2 kutsungiga ES-BAH’is. Lennuk oli algselt minu idee, sest see tundus taustana kihvt ja huvitav ning Georg aitas mõtte täide viia. Pildistamine läks väga hästi – päike paistis, lennukis oli nagu saunas ja meil oli väga lõbus. Epp, Marta ja Georg olid nii entusiaslikud ning see muutis ka mul kaamera ees olemise lihtsamaks. Epuga oleme juba pikalt koos töötanud ja ka sõbrad olnud ning varemgi on ette tulnud, et kui kuskile on minust pilti vajal. siis Epp teeb seda alati hea meelega ja ta sai ka sel korral suurepäraselt hakkama. Mul on hea meel, sest ta juhendas mind, elas rolli mõnusalt sisse ja tundus, et nautis ka ise protsessi.

Fotod: Epp Reinmets
Droon: Georg Mäll / Hooligan Hamlet
Modell: Laura Strandberg

Stilistika: Marta Püssa

Aitäh Rapla Kuusiku lennuväli!

comments powered by Disqus