Uus Eesti moebränd AL META – juurdelõikusjääkidest kudumid

Ühelegi veidi moeteadlikule eestlasele ei ole võõras nimi JONURM ja nüüd pole pääsu – meelde tuleb jätta ka nimi AL META, sest sel sügisel kannavad kõige stiilsemad tüdrukud just selle brändi kudumeid. Moedisainer Johanna Nurm on võtnud kätte ja loonud veel ühe laheda moebrändi ja sel korral on tegemist millegi ekstra keskkonnasõbralikuga. Nimelt valmivad tema ägedad kudumid kudumitootjate juurdelõikusjääkidest. Lasime disaineril endal projektist lähemalt rääkida.
 

Räägi, mida esindab moebränd AL META?

AL META sündis ideest kasutada ära kudumitootjate juurdelõikusjäägid. Brändi enda nimi tuleb sõnapaarist “naturAL METAmorphosis”, mis tähendab looduses loomulikku moondumist. Minu loomingu kontekstis on see kudumitootjate juurdelõikusjääkidest millegi eripärase loomine, punudes sinna sisse oma tunded, mida sõnades väljendada ma ei oskaks. Selle käigus loon jutustavate ja ekspressiivsete vormidega kudumeid, mis mängivad keha kuju manipulatsiooniga – kannaksid seljas pigem nagu objekti kui rõivaeset.
 
Unistan, et selle loominguni jõuaksid inimesed, kes tunnevad sel hetkel, kui nad AL META’t kannavad, endas ära midagi teistsugust ja erilist. Tunneksid, et nad kannavad mõnda lugu ja aja möödudes saab sellest nende isiklik lugu.
 

 

 

Kuidas uus bränd sündis ja kas su eelnevad tegemised jäävad nüüd tagaplaanile?

Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tekstiilikunsti õppides läbisin kursuse, kuhu toodi kasutamiseks hulk kudumitootjate jääke. Neid tükke ühendades ja mitte omakorda lõigates avastasin, et on võimalik luua väga erilisi vorme. Katsetamise käigus jagus nii ebaõnnestumisi kui ka väikeseid avastushetki, aga tänaseks olen materjaliga sõbraks saanud ja tajun, kuidas see oma vormi hoiab. Aja jooksul leiutasin ka ühendusmeetodi, mis rõhutab ühenduskohti tükkide vahel.

“Pariisi showroom’i külastades tajusin, et projektil oleks kõnevõimu ja ehk ka rohkem potentsiaali kui ise algselt uskusin.”

Kontseptsiooni arendamisega olen nüüdseks vaeva näinud juba ligi neli aastat – tulemit esitlesin Kiievi moenädalal. Kudumid on olnud minu jaoks kõrvalprojekt ja pigem väljund loomingulisele eksperimendile ja unistavatele vormidele. Nüüd kaks korda Pariisi showroom’i külastades tajusin, et projektil oleks kõnevõimu ja ehk ka rohkem potentsiaali kui ise algselt uskusin. JONURM mantlid ei jää kindlasti seetõttu tagaplaanile ja tegutsen ka nende arendamisega igapäevaselt edasi.
 

Milliseid õppetunde oled seni moemaailmas tegutsedes saanud ja mida seetõttu AL META puhul teisiti teed?

Pikaajaline koostöö Pariisi ajakirjaga SOME/THINGS õpetas mulle: “If not now, when? If not You, Who?” See mõte kummitab end mu kõrva taga igal otsustaval hetkel ja kõik senised õppetunnid võin ka sama lausega siduda. Tegutseda tuleb kohe, kui selleks võimalus on antud. Instinktiivselt ja kartmatult. Väga tähtis on olla nendeks hetkedeks valmis.
 

 

 
AL META on väga erinev JONURM mantlitest. Rajad, mida mööda astun, on neil mõlemal olemas, aga tooraine hankimise protsess, loominguline kulgemine, presentatsioon ja sõnum on neil erinevad.
 

Näitasid AL META kollektsiooni ka rahvusvahelisele publikule Kiievis ja peatselt suundud ka Pariisi…

Jah, AL META esimest kollektsiooni MONAD womens presenteerisin esmakordselt Kiievis, Mercedes-Benz Fashion Days programmi raames. Järgmisena lähen näitusega Pariisi moenädalale lootuses kohtuda potentsiaalsete edasimüüjate ja sisseostjatega. Seal näitame ka esimest AL META kontseptuaalset ehtekollektsiooni koostöös Claudia Lepikuga. Uuel aastal näitame kindlasti ka uut kollektsiooni, aga kus ja millal, on veel lahtine.

“Unistan, et inimesed suhtuksid rõivastesse ühel päeval taas tänulikkusega ja hoolitseksid nende eest.”

 

Millest sa unistad?

Unistan, et inimesed suhtuksid rõivastesse ühel päeval taas tänulikkusega ja hoolitseksid nende eest. Riidekapp võib olla väike, aga peab olema sisukas. Riiete käsitsi pesemine võiks olla norm. Ümbritsevast loodusest lugupidamine võiks olla norm. Enda ja teiste eest hoolitsemine võiks olla norm.
 

 

 

 
Fotod: Oleg Garbar

comments powered by Disqus