”Igal eestlasel on olemas paik, kus ta end laadimas käib. See koht on isiklik, unikaalne ning erinev iga ühe jaoks. Ma soovisin viia mind inspireerivad inimesed nende jaoks kõige sümboolsemasse paika Eestis, et neid sügavamalt tundma õppida. Läbi fotode loomise ning teemadel arutamise, miks just see lokatsioon, mida see neile pakub, kuidas nad mõtlevad – jõuame selgusele, kuidas nemad on kasvanud ning jõudnud punkti, kus nad hetkel elus on.”
Ma tegin selle projekti eelkõige iseendale. Ma soovisin ümbritseda end edukate inimestega, kes elavad elu enda tingimuste järgi. Ma soovisin kogeda nende perspektiive ning ellusuhtumist. See koos veedetud aeg andis suure panuse alustamaks täielikult enda raja käimist. Ma loodan, et ka sina saad siit innustust juurde tegemaks seda, mis sind kõige rohkem särama paneb.
Liis Lemsalu
Kuidas kirjeldaksid looduses olemise mõju iseendale?
Looduses viibimine on minu meditsiin. Ta on leevendaja ja ka parandaja. Minu mõtete puhastaja, kõige paremas vormis.
Mida sümboliseerib sulle Hipodroomi ümbritsev ala?
Kui ta varemalt tundus mulle hirmuäratavana, siis selle kohaga tutvudes sain aru, et iial ei tasu “raamatut kaane järgi hinnata”. Lagunenud aia taga oli imeilus park koos kaunite fassaadidega. Veidi industriaalse hõnguga kompleks, millest hõngub erilisust.
Kuidas kirjeldaksid enda teekonda kui peatudes hetke ning mõeldes tagasi tehtud sammudele?
Teekond on olnud huvitav. Olen endale alati truuks jäänud ja teinud just neid asju, mida ma südamest olen teha tahtnud. Olen selles suhtes endale tänulik, et olen kuulanud oma sisetunnet, isegi siis, kui teised on öelnud, et ma peaks teistmoodi käituma. Ainult meie teame, mis on meie jaoks õige, antud momendil.
Kuidas ebakindlusest võitu saada, et igaüks saaks enda tõtt enesekindlamalt kõneleda?
Eks see enesekindlus tule paraku ajaga. Vähemalt mul on küll sedasi olnud, et alguses ma tohutult pabistasin ja põdesin, kuid nüüd olen leidnud kindluse. Tähtis on ka enda “suhtumine ellu”, et kas klaas on pigem pool täis või pool tühi.
Mida ütleksid inimesele, kes kardab keskenduda enda kirele?
Ainult riskides toimub meil suur kasvamine. Turvatsoonis olles võib elu lihtsalt meist mööda joosta ning lõpuks leiame endid heietemas selle üle, et mis oleks juhtunud siis, kui ma oleks ikka proovinud.
Kui saaksid midagi Eestis muuta siis, mis see oleks?
Minu arvates võiks Eestisse luua selliseid ehitisi, mis iseloomustaksid meie maad rohkem ja mis läheksid kokku “Vana-linna” temaatikaga. Ehk leida mingisugune ühine joon, mis loob linnast tervikliku pildi-kombineerida vana ja uut rohkem, just disainis ja arhitektuuris. Lisaks võiks läheneda uute hoonete rajamisse veidi suurema austusega ja murda seda praegust mustrit, et uued ehitised peavad olema läänelikult peegeldavad led-tuledega majad. Oleks tore, kui me leiaks mingisuguse oma nišši, millega me eristuksime ülejäänud maailmast, peegeldades just kõige erilisemal ja paremal viisil oma riiki.
Ženja Fokin
Kuidas kirjeldaksid looduses olemise mõju iseendale?
Loodus on koht, kus saab kohtuda ise-endaga, laadida patakaid ning mõista, et peale talve tuleb kevad, kõik tärkab, kõigel on oma rütm jne, hoolimata, kas sul märkmikus TO DO LIST 30. Kohustusega ning telefonis vastamata kõnede joru – raskuskese loksub mõnusasti paika. Saab muhedalt iseennast müksata – mida sa tõmbled, rahu!
Mida sümboliseerivad sulle Kopli Liinid?
Täitsa liinide lõpus on vapustav vaade ninb mööda rööpaid on märgiline tähendus – me saame kõik teha valikuid, Sa saad mängida ohvrit, jah sul on raske, ei sündinud hõbelusikas suus, ja saadki edasi iniseda, sellest ju midagi ei muutu. Mulle meeldib unistada, samas ka panustada, eriti kui teed tööd & näed tulemust. See on minu valik.
Kuidas kirjeldaksid enda teekonda kui peatudes hetke ning mõeldes tagasi tehtud sammudele?
Ma olen planeerija, meeldib teha neid “hingetõmbe pause”, siis saab kiigata hetkeks tagasi ning teha ka kokkuvõtteid. Sest ilma plaanita oleksin lihtsalt “vabapidamise kana”, ma tahan, et “rool” oleks minu käes, et ma ei lähe lihtsalt vooluga kaasa, vaid liigun mööda enda rada. Moega on see osa, et see on näiliselt pinnapealne, kuid süvitsi minnes avaldub veetlus, et kui tead mingi kindla stiili või lõike lugu, hüpates ajaloos erinevatesse järkudesse või hoopis külastades näituseid saad ahmida inspiratsiooni. Mul on vedanud, et saan läbi “kaltsumajanduse” inimestele juurde anda enesekindlust, kuraasi, rõhutada nende eripära, tuua esile ilu ning sütitada sädet nende silmis. Jah, seda kõike õigesti valitud riietega, tervikuna. Mu kaastööd raadios Star FM & televisioonis (TV3) erinevad projektid on andnud vapustava kogemuse, et kõik saab toimima suure pühenduse & meeskonna tööga. Tänasel hetkel saan graafikuid ise sättida, elan küll plaanimajanduses, et tean vabalt 3.kuu kava ette, kuid konsulteerides erinevaid moebrände, aidates turundusväljundite leidmisel, olles õhtujuht ägedates projektides või tehes personaalseid šopinguid – saan tõesti öelda kogu selles vaheldusrikkuses, et mu töö on mu hobi.
Kuidas ebakindlusest võitu saada, et igaüks saaks enda tõtt enesekindlamalt kõneleda?
Kogu nutinduse & netinduse ajastul jääb vähe aega vaadata silma, päriselt ära kuulata ning ausalt olla hetkes. Ebakindlus saab alguse ainult seal kui inimesed tahavad mängida mingit rolli, vahest isegi parema, ilusamana või andekamana näida, milleks olla keegi teine, kui Sa saad olla Sina ise! OLE PARIM VERSIOON ISEENDAST – ÕPIHIMULINE, TÄNULIK & SIIRAS.
Mida ütleksid inimesele, kes kardab keskenduda enda kirele?
Hmmmm…soovitusi vasakule & paremale jagada on keeruline, peab olema isikliku arenguga etapis kui tahadki edasi liikuda, ümber inimesed, kes ongi Sinu inimesed, kes ei mühata, ei anna hinnanguid, vaid tiivustavad Sind edasiminekuks. Samuti jaga rõõmu, edusamme enda klanniga, sest SINU LUGU või KOGEMUS on tõukeks kõrvalseisjale.
Kui saaksid midagi Eestis muuta siis, mis see oleks?
Olen reisinud üle 40. riigis, suuremates linnades nagu Pariis, Tokyo & New York ka tööalaselt kauem viibinud, viimase komandeeringuga Islandile, kus tutvusin Zo-On Iceland brändi perega. Oli tunda hämmastavat ühtehoidmist, väga populaarne on ekstreemse kliimaga saarel, et kui sul läheb hästi, läheb mul ka & vastupidi. Arvan, et rahvas oma rahumeelsuses on liikumas juba heaolu suunas, et julgetakse näha suuremat pilti, unistamine on ju TASUTA, kuid julgetakse teha ka reaalseid samme! Et klassikalise ning iganenud õppesüsteemi kõrvale on tekkinud entusiasm, noored janunevad teadmiste ning saavutuste järele, et piisavalt panustades saab olla omal ala parim.
Marta Laan
Kuidas kirjeldaksid looduses olemise mõju iseendale?
Kuigi ma viimasel ajal satun sinna liiga harva siis tänane tuletas eriti eredalt meelde, et tuleb minna ja lasta enda mõtetel puhata ja olla hetkes. Looduses on minu jaoks mingi turvalisus ja heasmõttes korduvus. Näiteks merelained mis randuvad, alati justkui samamoodi ent ometi on iga laine ainulaadne.
Mida sümboliseerib sulle meri ning selle lähedal olemine?
Meri on mulle alati sümboliseerinud inimhinge võimekust armastada, see on piiritu. Silmaga vaadates me ei hooma mere suurust,see tundub justkui lõpmatu. Mere ääres olemine puhastab mu mõtteid, midagi väga rahustavat on mere kohinas. Talvel jää all olles, aga pakub võimaluse justkui võimatuks – vee peal kõndida. Sa oled omal alal tasemel.
Kuidas kirjeldaksid enda teekonda kui peatudes hetke ning mõeldes tagasi tehtud sammudele?
See on nõudnud väga palju tööd iseendaga just vaimses plaanis, pingutama ja tööd tegema tuleb ka õppida. Ma usun, et tasub arendada võimet iseennast heas mõttes mitte rahule jätma. Isegi kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Tee nii hästi kui teed, alati saab paremini! Ma arvan, et üks näitleja ei saa kunagi valmis, alati kohtud oma teel uute rollidega, mida sa kunagi varem teinud pole. Kuidas luua midagi ennast kordamata, kuidas leida endas uusi tahke, see nõuab palju hinges kokukimist ja lugemist. Head raamatud on mulle nagu teejuhid või sõbrad, sealt saab alati inspiratsiooni ammutada. Ja nii tobedalt kui see ka ei kõla siis õnne peab ka olema! Kuigi nagu sa ise ütlesid siis sinna õnne situatsiooni tuleb ennast ise asetada ja alustuseks toast välja minna maailma avastama, et oleks võimalus inimestega kohtuda, kes sind inspireerivad ja edasi aitavad.
Kuidas ebakindlusest võitu saada, et igaüks saaks enda tõtt enesekindlamalt kõneleda?
Ma olen ise maadelnud ebakindlusega aastaid ja ilmselt maadlen ka edaspidi. Ega seal mingit valemit ei olegi. Oma töö puhul on mul näiteks võimalus rohkem harjutada, et tunda ennast laval paremini. Iseenda armastamine ei ole üldse lihtne, aga eelkõige tuleb õppida iseendale andestama, kui miski ei kuku just nii välja nagu sa soovisid ja siis järgmisel korral saab juba proovida paremini teha. Ma arvan,et palju ebakindlust tekitab ka iseenda võrdlemine teistega. Alati tasub proovida iseendast parem olla! Siis ei teki ka kadedust, eeskujusid võib olla, aga alati tasub teada, et sa oled unikaalne ja keegi teine ei saaks midagi luua nii nagu sina seda teed. Ole iseenda parim versioon! Ma olen muidugi ka realist, alati see tõesti ei õnnestu, aga selle poole püüelda tasub alati!
Mida ütleksid inimesele, kes kardab keskenduda enda kirele?
Hirm kahjuks pärsib kõike! Ma arvan, et oma hirmudega tuleb silmitsi seista ja üritada nendest üle saada. Paraku on nii, et päriselt aidata me saame ennast ainult ise! Ja loomulikult tuleb ennast ümbritseda inimestega, kes teevad sind tugevamaks mitte nõrgemaks. Ma tean ise väga hästi, et suur kirg millegi suhtes võib kaasa tuua ka väga suure hirmu ebaõnnestuda, aga neid tuleb võtta kui õppetunde ja edasi liikuda. Paraku on nii, et kui ei proovi siis ei saagi teada!
Kui saaksid midagi Eestis muuta siis, mis see oleks?
Mulle tundub, et me liigume selles suunas, et me oleksime tolerantsemad ja avatumad erinevuste suhtes. Nii väikses kogukonnas nagu Eesti oleks tark viis tekitada kõikides inimestes tunde, et nad on vajalikud ja armastatud.
Jüri Pootsmann
Kuidas kirjeldaksid Raikküla looduses olemise mõju iseendale?
Ma elan juba päris mitu head aastat Tallinnas, ning väga tihti juhtub, et väsin sellest mürast ära ja võtan esimese rongi Raikküla poole, kus ma olen terve oma elu elanud. Loodust seal jagub, iidsed metsad Raikküla ümber on isegi kuulsad – sealt sai ju väidetavalt alguse ka Jüriöö ülestõus ning oli ka kärajate koosoleku paigaks. Nende metsade vahel olen nooruspõlves ka mina palju aega veetnud ja tunnen end tavaliselt üldse linnast väljas, maalähedastes kohtades äärmiselt mugavalt, tekib mingi sisemine rahulolu, oleks justkui kodus.
Kuidas kirjeldaksid enda teekonda kui peatudes hetke ning mõeldes tagasi tehtud sammudele?
Minu teekond praeguse Jürini on olnud tõusude ja mõõnadega. On olnud hetki, kus tunnen end väga ebakindlalt, ning olen leidnud end mõtisklemast selle üle, kas ma olen üldse rahul sellega, mida ma teen. Nendel hetkedel ma lohutan end sellega, et ma olen veel noor – alles 23-aastane ja mul on veel pikk tee minna. Praegu ma tunnen, et olen viimaste kuudega kasvanud väga palju, oskan ennast ja inimesi enda ümber rohkem hinnata, suudan paremini keskenduda ja olen aru saanud, et tuleb olla siiralt õnnelik lihtsate, väikeste ning igapäevaste asjade üle, mida me esialgu ei pruukinudki märgata.
Kuidas ebakindlusest võitu saada, et igaüks saaks enda tõtt enesekindlamalt kõneleda?
Eks minul endalgi oleks sellele küsimusele vahepeal vastust vaja. Nagu ennem mainisin, olen end tihti tundnud ja ka siiamaani, ebakindlalt. Nendel hetkedel on vaja endale meeldetuletada, et müra meie ümber on liiga palju. Kõike ja kõigi arvamusi ei tohi võtta kui puhast kulda. Oleneb see, mida sina ise soovid saavutada. Ennast tuleb ümbritseda inimestega, kes oskavad sind hinnata, kellega on mugav ja kes sind inspireerivad.
Mida ütleksid inimesele, kes kardab keskenduda enda kirele?
Soovitaksin neil kuulata ning uskuda nende “sisemist mina”.
Kui saaksid midagi Eestis muuta siis, mis see oleks?
Sooviksin, et inimesed märkaks rohkem teisi inimesi enda ümber, naerataks tihemini, et iseennast mitte liiga tõsiselt ei võtaks ning, et tuntaks väikestest asjadest rohkem rõõmu. Nautida elu!
Info – Auto, HeyDay ning Photopoint.
Suur aitäh teile! Ilma Teie toeta poleks seda projekti ning neid mõtteid.
Fotod: @zilverr
Intervjuu: @zilverr
Video: @yoitsfella