Disainer Gita Siimpoeg: oranž tekitab inimestes alati reaktsiooni

Tekst: Laura Kurs

Täna algas piduliku Kuld- ning Hõbenõela show’ga järjekordne Tallinn Fashion Week, kus tulevad esitlusele Eesti disainerite paremiku sügisesed moetõlgendused. Selle raames tegime juttu alles oma teise autorikollektsiooniga välja tuleva disaineriga Gita Siimpoeg, kellele esitasime TFW valguses viis küsimust.

 

 

Gita, kaks aastat tagasi tulid sa välja oma esimese kollektsiooniga, nüüd esitled teist. Millest kaheaastane paus?

Päris aus vastus on see, et läksin tööle (naerab). Tegelikult olin loominguliselt lihtsalt kurnatud ja vajasin pausi peegeldamiseks. Otsustasin, et enne kui järgmise asjaga välja tulen, mõtlen kõik eelmisega seonduva enda jaoks väga selgeks. Ma pole kunagi eesmärgiks seadnud korra või kaks aastas uue kollektsiooniga välja tulla. Teen seda kõike siis kui väga tahan ja praegu ma väga tahan.

 

 

Kõik moekunstiga seonduv tundub väljapoole väga kadestamisväärne. Räägi, milline noore disaineri loomeelu köögipool tegelikult on?

Suhteliselt nasty. Kõik algab sellest, et visandad ideid ja paned mõtted kirja. Seejärel lood enda ümber tiimi. Paar esimest kuud on selline vaikelu ja kuu enne esitlust hullumaja. Kollektsioon hakkab õmblemise käigus elama, alles siis on näha, mis toimib ja mis mitte. Olen aru saanud, et esialgsetesse plaanidesse kinni jääda ei tohi ja lahti tuleb osata lahti. See on väga suur õppimiskoht.

 

 

Kõige raskem osa on aga toetajate leidmine, kes oleksid valmis kollektsiooni sündi panustama. Siinkohal tahan tänada Embassy of Nordic Silk Roadi, kelleta ma oma kollektsiooni laupäeval esitleda ei saaks. Väljapoole tundubki see kõik väga glamuurne, mida ei nähta on aga kõik need magata ööd ja töötunnid ühe kollektsiooni lannsseerimise eel. Lisaks veel inimesed tänu kellele see kõik üldse võimalikus saab. Kollektsioon tuleb küll minu nime all välja, aga neid, kes suuremal või vähemal määral selle valmimisse panustanud, on vähemalt 40. 10 inimest kuulub põhitiimi, kellest suur osa seda kõike lihtsalt entusiamist teeb. Ma ei ole üksi, meid on palju. Pidage see meeles!

 

Miks oranž?

Oranž tekitab inimestes alati reaktsiooni! Muuhulgas on see väga mitmetahuline värvus ja sümboliseerib mulle ka moemaailma siseelu. Selles on inimesed, kes teevad ränka tööd ja siis need, kes selle töö vilju naudivad. Selline love-hate suhe, mis on ühelt poolt täis vastandumisi, teiselt poolt jälle ei saa need kaks äärmust ilma üksteiseta.

 

 

Kuidas sünnib ühe kollektsiooni stilistika? Millest lähtud loomingut saatvate detailide valikus?

Suurt rolli mängib siin stilist Johanna Eenma. Sellist inimest, kes kollektsiooniga igapäevaselt kokku ei puutu, on disaineril väga vaja. Ta on filter disaineri ja selle loomingu vahel, kes oskab väga hästi öelda, mis toimib ja mis mitte. Minu jaoks on ta justkui kunstiline käepikendus, keda täielikult usaldan, kui ise enam otsuseid vastu võtta ei suuda.

 

Kas moedisaineri amet on unistuste amet?

Minu jaoks kindlasti on. See on uskumatu, mida see töö sulle vastu annab. Kujuta ette, et oled mitu ööd magamata ja siis 25 inimesega 10-tunnisel võttel ja sa ei ole väsinud, sest kõik need inimesed, te ühekoos loote midagi! See on imeline! Samas teadvustan endale alati, et ma loon kõigest riideid ja ei muuda sellega maailmas suurt midagi. Seepärast tunnen, et disaineritel on viimane aeg selle peale mõtlema hakata. Kuidas saaksime meie jätkusuutlikult, keskkonda säästvalt luua? Siin on suur roll materjalitehnoloogial ja tehnikatel, kuidas rõivaid luuakse. Mina näiteks loon suure osa oma kollektsioonist kangajääkidest ja rüiutehnikas, mis on hea teostuse korral väga vastupidev ning asendus (kunst)karusnahale. Minu sõnum on, et disaineritena peame hakkama vastutustundlikuid otsuseid loometöös langetama.

 

 

 

 

GITA

Juuksed: German Pinelis, Kaja Seppel
Meik: Mädleen Mustonen
Fotod: Felix Laasme

Gita Siimpoeg tänab: Embassy Of The Nordic Silk Road, Wolkar, Rademar, Helge Jewellery, Wella Professional Estonia, Make Up Forever, Modeling Agency Icon, MJ models, Paul Oja, Cramo, Chula Vista.

comments powered by Disqus