Intervjuu – DEW8: “Jäljendamine on Eesti uue ajastu kultuuris suht tugev nähtus.”

Tartu juurtega mega mastermindil, kes tegutseb nime DEW8 all, on valmis saanud hunniku uut muusikat. Eelviimase reliisi UK alternatiiv räpi labeli Blah Recordsi alt välja andnud DEW8 otsustas uue “Park God” EP omal käel reliisida. Mees, kes lisaks oma muusikale on aidanud valmis meisterdada nii mõnegi olulise hip-hop video, räägib pikemalt, mida ta muusikas oluliseks peab, kust tema enda inspiratsioon tuleb ja, mis seis kodumaises hip-hopis tema arvates on.

 

Mina kuulsin nime DEW8 esimest korda sõbra Otto käest. Räägi lugejatele kõigepealt, mis sa oled ja kust nimi DEW8 pärit on?

Ma olen tõenäoliselt robot nimega DEW8. Vanust on mul raske määrata, sest ajas rändamine just nooremaks ei tee. Lisaks olen lihtsalt Dewey – sõbra Keviniga nalja visates ja minu artisti konsepti natuke parodiseerides püüdsin “Dumb and Dumber” stiilis Dewey öelda ja see kõlas nagu oleksin jäätisekokteilist ajujäätumiseni jõudnud ja “dewäääääääääi” karjunud. Kergelt sarnane foneetiline kõla nagu South Parkist “Timmy” Kevin suutis mulle selgitada, et DEW8 on täpselt see, mis peaks olema see õige (halva komöödiasarja naeru sämpel). Samas DEW8 pole mitte keegi, teda kuuleb tulevikus ainult läbi hääbuva signaali, mida universumis alla 0,1% organismidest tajuda suudab. Aga hetkel olen tekstina siin.

 

 

Räägi oma metali taust ka natuke lahti. Olen kuulnud, et sa ei tule üldse hip-hop muusikast.

Jah. Muusikaliselt olen enamus aja pannud ikkagi ekstreemse muusika valdkonda ja teinud ka tumedat rokk muusikat. Olin pikalt kitarrist/lookirjutaja bändis nimega Project Dekadenz, mida peetakse siis lihtsustatult hardcore punk/d-beat bändiks, mille sisse sulas doom ja sludge metal muusika elemente. Mulle meeldib siiani kiiret mussi mängida. Mängisime just hiljuti sisse oma sõbraga ühe raskemusa projekti nimega IBOGA. Trummar Hannu ja mina. Segame kiire hardcore/powerviolence ja sludge musa kokku. Kui ikka vahel aju ära küpsenud, siis kuulan üldse Fleetwood Mac-i või Sun Ra-d.Teine pikem projekt oli Rown, mis oli rahulikum. Bändi tekstides kõnetasin meie juuri ja soome-ugri pärandit. Oletame, et tulime siia eestlastena Uuralite tagant, kus on ekstreemsed ilmastikuolud ja inimestel on teistsugune maailmavaade. Väga maagline paik, mis on senini puutumata teatud osas. Sealt on pärit minu semi-animistlik maailmavaade. Ma pole loodusega nii seoses nagu vanasti, aga mu hing on alati metsas, mu elustiil kindlasti mitte. Hrušovkas kastan aknast küpresse. Hekk ette.

 

 

Saan aru, et oled põhimõtteliselt geenius – oled võimeline üksi ära tegema loo biidi, sõnad, lugu ise esitama, kujundama, üles pildistama ja isegi video tegema? Vastab tõele? Milline sellest hunnikust andest sinu kõige suurem kirg on? Või sa ei eralda neid ja sa hoiad kogu seda arsenali kuidagi ühe nimetaja all?

Peamiselt oma materjali ise arranžeerinud, miksinud, loonud konseptsioone, kirjutanud tekste, teinud lisaks video ja reliisi kujunduse. Lihtsalt teen seda, mida õigeks pean ja suudan ise ära teha. Punkide seas levinud DIY on alati teemas. Naudin esteetilist laksu ja püüan esteetika sisemaailmast aru saada ning loon enda maailma. Aga suurim kirg on esimeses etapiks kindlasti muusika, mis suudab transleerida inimeste siseelu või seletamatut tunnet talletatavasse vormi. Paned mingi situatsiooni või momendi lukku ja külastad seda hiljem kui tahad. Veits maagilisem.

 

Sip€lga 14 feat. Genka – Usain Bold
Produced by Henry “Genka” Kõrvits.
Directed by DEW8

Töötan koos heliprodutsendi Martin Kikasega, kes uue EP ka masterdas. Teeme Tartus sellist production house tüüpi maja nagu Ö Stuudio. Seal on piisavalt ruumi, et paralleelselt jooksutada hetkel 3es erinevas ruumis tööd – suur saal, kus saab salvestada/filmida/pildistada, mis töötab koos väiksema produtseerimise/miximise foonikaga, kus on og Harrisoni helipult. Siis eraldi masterruum, kus praktiliselt elab Martin ise ja ehitab helimaastikke. Viimaseks enda videoruum, kus siis on post-produktsioon ja miksin mussi ja salvestan räppi ka seal. Varsti ühineb majaga Roland Seer, kes on väga kõrgelt hinnatud animaator, muusik ning “Park God” EP cover‘i autor. Eks see kõik on sulanud mõnes mõttes üheks suureks massiks. Me jagame oma tegemisi. Teen koostööd Blah Recordsiga ja seal peamiselt videomatejali ja üks vinüül on ilmunud DEW8 biitidega ja Lee Scott räppis – nimeks “SUPERGOD5000PLUS”.

 

Tõeline 21. sajandi creative. Mida siiamaani ise suurimateks saavutusteks pead? Mis projektid sulle kõige tähtsamad on olnud?

Kõige suurem saavutus oli teha 12 EEK Monkey albumil kaasa kolme biidiga. Mulle väga oluline asi, sest pean mõlemast lüürikust väga lugu. Need on 21. sajandi fucking creative tüübid. Samamoodi on selles Eestit sellises võtmes, mida keegi ei suuda teha. See on nii ehe Eesti vaib ja ei ole piinlik. Seda peab edasi kaevama.

 

Mis inimene sa loomingu kõrval oled? Mis sa siis teed, kui sa kõige sellega ei tegele?

Ennekõike üritan olla oma lapsele hea isa ja vabal ajal püüan normaalselt süüa ja magada, kui on aega sõidan rula, üritan hoida ennast vormis ja teha trenni. Lisaks üritan jääda alati positiivseks ja soovin, et inimesed saaks omavahel hästi läbi, sest 21. sajand ikkagi, mitte kiviaeg.

 

 

Võibolla eksin, aga tundud oma tegemistes hästi oma nägu hindavat. “Oma nägu” on asi, mis on tänapäeval tugevas defitsiidis. Hinnatakse rohkem esteetikaid ja artiste/kunstnikke, kes kindlaid populaarseid esteetikaid hästi matkida oskavad. Kuidas sulle hip-hop tundub selle vaatenurga alt? Oled nõus väitega, et omanäolisus on tänapäeval tähtsuse minetanud ning loomingut valitsevad töötlusprogrammide filtrid ja masinate pluginad?

Eks ma püüan selle suure monoliitse külakuhja alt kuidagi salaja eemale hiilida. Ehk tõesti pean loomes omanäolisust suuremaks vooruseks. Eesti hip-hop enamjaolt matkib ikkagi lääne saundi ja esteetikat ning on vähe omanäolist ja ehedat Eesti vaibi. Jäljendamine on Eesti uue ajastu kultuuris suht tugev nähtus, sest väljamaa materjalile on veelgi suurem ligipääs. Enamus vanu klassikuid ka Eesti musas olid lääne rip-off. Respekt neile, kes võtavad vastu väljakutseid. Pluginate teemal on mul hea meel, et need, kes ei saaks lubada analoog geari, saavad kõik arvutiga tehtu kasvõi tasuta tarkvara abil. Eks on veidi tajuda, et träp või mumble on noorte seas populaarne, sest seda on lihtne toota ja kõlab igas pisikeses kõllis hästi. Siiski on see tavainimese jaoks trend ja eks tuleb uus. Aga ei saa unustada, et on tüüpe, kes elavad reaalses lõksus ja ongi nii. Põhimõtteliselt trap on nii karm elustiil, et see jäägu ka neile, kes on karmid tüübid.

 

Kuidas sellises uues normaalsuses algaja muusik hakkama peaks saama? Ajad oma asja, aga näed, et tõeliselt lendu lähevad ainult koopiad.

Tuleb osata varastada, siis on see kunst. No eks lendu läheb see, mis on maailmas populaarne tõesti, sest sellel on eos suurem kõlapind. Inimesed tahavad tunda, et nad on osa suuremast pildist kui väike Eesti. Eks noh, mingitpidi saan aru, sest Eestis on muusiku karjäär mõttetu, kui sa peavoolu ei sae. Samas mõtlen, et pekki teen sellist saundi nagu tahan ja fuck, peavool on igav. Eks samas ongi, et enamus inimesi ja isegi muusikuid on ise followerid. Jälgivad mingeid iidoleid ja panevad sellest omale paki kokku. Noh, lihtsalt ongi küsimus, et kui suur on siis silmaring. Aga tehke mussi, sest fun on ka ja mõnikord tuleb midagi karmi. Katsetama peab.

 

 

Räägi uuest muusikast. Kust inspiratsioon tuli? Mis on albumi sõnum?

“Park God” on esimese DEW8 tulevikurännakute saaga verbaalne edasikanne. Kui eelmine biitide reliis “PIGEON F33D” ilmus UK alternatiiv räpi labeli Blah Recordsi alt, siis selle reliisi panin ise üles oma nõu ja jõuga. Ma inspireerusin tegelikult sellest, et kammisin oma fonoteeki, mis mussi olen teinud ja seal oli träkk “KOMBI 2125” – “Dystopic drone, insomniac tactic, chokehold, cold-hearted manic, practice of the ashing made me do it like a classic. Listen all the meanings, split my iris, sike fanatic.” See lugu kõnetas momentumit, kus sa oled kiskja olukorras, kus ei saa magada palju ning püüad käituda taktikaliselt, see momentum on suluseis, sest sealt välja tuled ainult surres, see teeb südame külmaks.

“Kuula mu mõtteid, tee mu vaatevinkel pooleks ja näe mündi kahte poolt, sest kõik on tegelt nali.”

Sõnum on alati üldiselt sama olnud, et inimeste ja ühiskonna sõrmede vahel on palju mäda, mis kultiveerib inimkäitumises erroreid ja selle tulemusena tegeleme jamaga, mis meid absoluutselt edasi ei vii. Sellepärast ka kogu konseptsioon on düstoopiline ja kosmiline. Püüan kogu musas seda shamaani suuauru hoida. Kunagi olin rohkem sellel teemal ja analüüsisin sellist tüüpi nähtust ühiskonnas, mis põhimõtteliselt kammib mune, mis on väga ebateaduslik viis a la parandada kellegi tervist. Samas oli selles midagi suuremat kui elu, sest piiripeal meeleteadvus on ähvardavalt tugev ja intensiivne kogemus. Leidsin ka shamaane, kes olid puhtad ja elasid loodusega kahasse. Üks mu lemmik tüüp siiani peitub mul sees, keda peetakse Magadani shamaaniks. Püüdsin seda tüüpi nagu legit träkkida, aga muidugi sinna minna on liiga kallis. Olen üldiselt püüdnud tuua paralleele tänapäevastest shamaanidest. Leidsin paar inimest, kes on nagu nüüdismaailma shamaanid või inimesed, kelle mõtted ei ole tühjad ja inspireerivad. Tahaksin öelda, et Aleksei Turovski on loomade shamaan ja Valdur Mikita on metsa ja loodusega jonksus elav mees. Mõlemad on eluterved, mõistlikud ja suurepärased indiviidid. Loodan, et maailmast sellised inimesed ei kao, sest see on väärtus. Ja lõppu ütlen vana hea “save a tree“. Mets on väärtus, mida ei asenda raha.

 

Kes albumil kaasa teevad? Näen seal palju nimesid, kellega tavaline Eesti räppmuusika kuulaja ilmselt kursis ei pruugi olla.

Biidi loole “Matrix” on teinud KKEV66, kes on hõumi Kevin Konik. Tüüp tegi selle biidi vanas stuudios 10 minutiga. Mängis plugina süna ja ma rec’isin selle kohe sisse läbi kohutava mono augu ja putitasime selle tagasi stereosse. Loo “Magnetic Cushion” bassiliini autor on UROD444, kelle mussi te selle nime alt enam ei leia. Kris on minu konseptsioonidele andud väga tugevaid fundamentaalseid eksistensiga seotud mõtteid lisaks lapsepõlves tuli enamus elumuutvat muusikat tema käest. Temas on muusika vägi suur, väga huvitav inimene ja lahke tüüp – ootan tema uut saundi. Lisaks on teemas mu sõpa Kanadast Papa Sleep, kes on noor talent räpis. Ta kreisi-wild, kergelt Beastie Boysi ja WestsideGunni segu räpp on lihtsalt fkn’ mad. Ja tal on sõnad ning ta ei aja mingit sitta suust välja. See on teema. Respekt. Tüüp sai vist just 20? Ja siis Larry Boyle Bacon, kes on 40-dates erru läinud teadlane. Tema on siis see tüüp, kes selle ajas rändamise peale tuli ja nüüd siis noh, leidis, et räpp vist aitab tal ajas rännata? Ma ei tea, aga huvitav karakter ja saundib veidralt. Mulle sobib.

 

 

Mis see album sinu jaoks tegema peab? Drake näeb hommikul, et uus album purustas maailma 24h striimimiste rekordi ja saab öelda: “Tehtud!”. Mis sinu albumiga juhtuma peab, et sa saaksid öelda, “Eesmärk täidetud!”?

Uuh. Kõva pähkeloid. Drake on mingi milfi märg uni ka ju. Haha. Ma arvan, et ülihea jõu saab sellest, kui inimesed kirjutavad mulle, et see on teema. Ja kui on võimalus, siis toetage ettevõtmist läbi BandCampi, sest tahaks kunagi füüsilist plaati ka teha ja veits merchi ka. Aga kui seda materjali inimesed hindavad siis, eks see striimide saamine ole nagu kerge soov ju kõigil. Ma lihtsalt ei arva, et peaks kõik kergelt kätte tulema ning ma ei soovi ka toota trendimussi, sest mul suht savi sellest ja ma ennast kellegi järgi ei vormi.

 

Kellele sa albumit soovitad? Kes võiksid olla selle muusika kuulajad? 

Hetkel seda kuulavad inimesed, kes on muidu igapäevased roki kuulajad, sci-fi huvilised, pungi tüübid, uuem generatsioon noori räpikaake ja neiusid. Palju kuulajaid on välismaalt UK-st, Venemaalt. Mu musa põhi supporter Sam elab Baltimores, USA-s. Tüüp on 50dates selline kergelt OG Denzel tüüpi kogenud vanaisa, teeb hästi süüa ja armastab loomingut. Ta on suur Blah Recordsi fänn ka. Respekt talle.

 

 

Mis edasi? Teed uut muusikat? Tuleb kuskil mõni esinemine ka kettaga seoses?

Edasi saab see, et hakkame Papa Sleepiga tootma uut pargi jumala materjali, kus siis ma ise ei räpi väga. Esinemist teha praegu ei taha, sest ma tahaksin Eesti publikule teha Eesti keeles musa ning see on teine goal – hakkan Eesti keeles albumit tegema. Võtan plaadile kaasa tegema ka palju huvitavaid tüüpe. Muudame Eesti hip-hop’i. Vahel teeme Isand Lilla materjali ning salvestame varsti Sattiva materjali, mis on hoopis sootuks jungle/hip-hop/punk muss, ning selle paneme vinüüli peale. Esinemist Sattivaga on meil oodata 16. veebruaril 2019 aastal koos Gorõ Lana ja Kitchen Brothersiga kohas KPK. Põhimõtteliselt on Gõrõ Lana sünnipäev ja Paveliga koos teha midagi on alati tuus. Mulle üldse meeldib Vene päritolu publik Eestis, sest nad on avatumad ja elavad julgelt kaasa ning kuulavad head mussi. Viimati üritasin leida laivi ajal, et keegi teeks cypherit kaasa publikust ja lõpuks tuli ikka üks vene kutt ja paugutas vanakooli jungle peale väga hea flowga asja. Mulle meeldib üldse kui publik ja esinejad on samal platool ja kõik koos räpivad.

Olge terved, sööge hästi, jooge vett, tehke trenni või tehke, mida tahate.

Fotod: @5.3fps

 

Täägid:

comments powered by Disqus