Kuidas trükkida t-särke – teema seletab seletab lahti kodumaine Mäshroom Stuudio

Oled kunagi mõelnud, et tahaks oma enda t-särgi brändi teha, aga ei oska oma maailma muutvaid ideid särgile panna? Või fännid nõuavad su järgmisele mixtape‘le merchi, aga ei tea trükkimisest mitte midagi? Oled õiges kohas, sest see järgmine jutt on sulle. Kuidas trükkida, kuidas selle juurde jõuda, mis edasi teha – oma loo räägib meile lahti Mäshroom Stuudio asutaja Marko Järv.

 

Kuidas see kõik algas

See kõik algas kartulitrükiga. Tundub nii ohutu ja süütu, aga milleni see kõik viis! Linoollõige, šabloonitehnika, siiditrükk – nüüd olen pealaest jalatallani seotud trükkimisega ning uhiuue Mäshroom siiditrükistuudio üks loojatest. Selles valguses kartulitrükki nimetada hüppelauaks järgmiste raskemate trükitehnikate juurde, ei tundugi alusetu süüdistus. Ühesõnaga – ära alusta, tekitab sõltuvust! Kohe kirjutan, miks.

 

Mäshroom stuudio trükimasinad on kõik nullist peale DIY ja ise ehitatud.

 

Trükimaailma kokaiin on siiditrükk

Mind on trükkimise juures koguaeg hämmastanud see, kui lihtne on kujutist ühelt pinnalt teisele kanda. Üks hetk on tühi t-särk ja paari sekundi pärast on seal detailne pilt, mis jääb sinna aastateks. Kartulitrüki puhul on asi lihtne – uuristad kartulist ilusa kujutise, näiteks tähekese ja värvid ära ning iga koht, mida sa märja värviga puudutad, saab tähekestega kaetud. Linoollõige toimib ka väga sarnaselt, aga kujutis kraabitakse suuremate plaatide sisse, mis võimaldab detailsemat ja suuremat graafikat. Ja ilmselgelt on neid ka lihtsam säilitada kui värviseid kartuleid. Kui jõuame hard drugideni, siis trükimaailma kokaiin on kindlasti siiditrükk.

 

Siiditrüki puhul tekib kujutis rohkem stencilloogika järgi – trükitav pind kaetakse kihiga, mis mõnest kohast laseb värvi läbi ja mõnest mitte. Siiditrüki protsess koosneb kahest osast: raami valmistamine ja trükkimine ise. Raam on see, kust sõna “siid” siia sisse lupsab. Siiditrüki raam on õhuke siid, mis on tõmmatud raami peale pingule ja läbi mille trükkimine käib.

 

Siiditrüki raam.

 

Kui katta siid valgustundliku kemikaaliga, saab sinna peale kujutisi säritada. See on päris sarnane fotode ilmutamisele pimikus. Siidi sisse “põletatakse” kujutis nii, et trükitavatele kohtadele jääb siidikude nii õhukeselt, et värv sellest läbi pressib. Kohad, mis peavad värvimata jääma on tihedama siidikoe taga “peidus”. Kui raam on valmis, saab seda kasutada korduvalt. Selle jaoks on vaja värv ühtlaselt läbi siidi tekstiili või paberi peale kanda ja ongi trükk valmis. Siiditrükis kasutatakse selle ühtlase tulemuse saavutamiseks raaklit.

 

Raami ja trükitava pinna vahel on väike vahe, et märg värv laiali ei läheks selle protsessi käigus.

 

Kui on soov trükkida mitmevärvilist pilti, tuleb iga värvi jaoks teha eraldi raam ning kiht-haaval need üksteise peale kanda. Niisama funi jaoks enda asju trükkides piisab ühest raamist ja ma olen ühe tavalise lihtsa raamiga toimetanud kaks aastat ja kõik oma projektid tehtud saanud. Nii olen trükkinud särkidele laste joonistusi, teinud õmmeldavaid patche, trükkinud kunstnike loomingut särkidele ja poekottidele, isegi trenniriietele mõnusat blingi lisanud.

 

 

 

Mitmevärvilise trüki juures on kõige keerulisem kihid omavahel millimeetrise täpsusega kattuma saada. Seda silma järgi sättida on keeruline ja ajakulukas ning sellise töö jaoks on leiutatud trükikarussell, mis hoiab kõik raamid fikseeritud asendis. Karussell avab uued võimalused ning lihtsa ühevärvilise pildi asemel on võimalik trükkida väga keerukaid mitmevärvilisi pilte. Trükiloogika jääb aga täpselt samaks.

 

Mäshroom stuudio on pikalt igatsenud trükikaruselli ja unistusele aitab lähemale nende Hooandja projekt. Loe lähemalt https://www.hooandja.ee/projekt/siiditrukistuudiole-trukikarussell Kui asi hakkas rohkem huvitama, siis tänutäheks toetamise eest, pakub stuudio särkidele ja muule nodile lisaks ka siiditrüki töötuba, kus saab oma kujunduse särgile või muule tekstiiliesmele trükkida ning selle jooksul kogu protsessi läbi teha ja selgeks õppida.

 

comments powered by Disqus