Intervjuu – Utoopia oma albumist: vanakool oli ja jääb, aga kuulajad tahavad koguaeg midagi uut

Ülemöödunud aastal plaadifirma Royal Recordsiga käed löönud räppar Utoopia on valmis saanud oma esikalbumi „UTOOPIA“. Üheteistkümne looga album on teemadelt ja helikeelelt mitmekesine ning käib ajaga kaasas, pannes samal ajal ka truehead-ide pead mõnusalt nõksuma. Enamjaolt soolona spit‘itud albumil teevad siiski kaasa ka Beebilõust ja Catcat. Album on olemas erinevatel digiplatvormidel ning huvilistel on võimalus endale soetada ka füüsiline ketas (support your local artist, eks). Tähtsa verstaposti puhul ka allpool väike küsimus-vastus.

 

Yo. Esiteks palju õnne debüütalbumi puhul!

Aitäh!

Räägi oma nime lugu. Kust tuleb Utoopia ja miks sa otsustasid debüütplaadi teha samanimelise?

See nimelugu on lihtsam, kui ootate! Olin alles noor põhikooli õpilane ning sirvisin parasjagu sõnaraamatuid. Leidsin sealt sõna “utoopia” ja tundsin, et see on see. Siiani naeran selle üle ning praeguseks olen 100% kindel, et hea valik oli. Tunnen, et vahest mõned elavadki oma utoopias ning kujutavad meie ühiskonnast ette ilusamat pilti, kui see tegelikult on.

Albumi väljaandjaks on Royal Records, kellega lõid käed aprillis 2019. Kas sellest hetkest alates hakkasid kohe ka plaati tegema või kui pikk protsess see lõpuks oli?

Plaati hakkasin kohe järgmisest päevast alates tegema. Loomeprotsess oli kiire nagu mul alati kombeks, edasine võttis aga natukene aega. See tehniline pool muusikast on üsna aeganõudev ja spetsiifiline.

Albumil kajastub hulk erinevaid teemasid – kohustuslik tossulugu, positiivse minekuga bängereid ja samas sisemaailmalaekaid avavad pisut melanhoolsema kõlaga palad. Oma laste hulgas on kõik võrdsed, aga millistel teemadel kirjutamine kergemalt tuleb?

Minu jaoks ei ole tähtis valida mingisuguseid teemasid kontseptsiooni järgi. Kirjutan sellest, millega hetkel kõige rohkem resoneerun. Küll aga lõppkokkuvõttes lisasin plaadile väga hoolikalt valitud lood, mis omavahel sobituvad. Minu jaoks on tähtis elada loominguga oma hetkes – seega, kui tuju hea, on lihtsam kirjutada positiivne laul või vastupidi. Raskusi kindlate teemadega ei ole siiani olnud, kui vaja, siis internet on alati abistanud!

 

 

Öeldakse, et kui annad sõrme, võetakse käsi. Mida sa muusikale andnud oled ja mida muusika sulle?

Olen andnud muusikale kogu oma elu ning tagasi olen saanud tuhandeid kuulajaid, ohtralt koostööpartnereid, sõpru, võimalusi ja utoopiliselt lahedaid hetki!

Sa oled skenes olnud tegelikult juba omajagu aastaid. Kuidas räps selle ajaga muutunud ja kus suunas ise liikunud oled ning kuidas end praeguses skenes tunned?

Minu arvates ‘skene’ laieneb üha kaugemale, palju noori on järjest julgemad end väljendama ning kvaliteet kasvab iga hetkega. Tore on näha, et räpparid muutuvad järjest tolerantsemaks teiste muusikute suhtes. See on positiivne, et siin pisikeses Eestis teevad paljud omavahel koostööd ega pelga oma maailmavaateid avardada ka teistmoodi taustadele räppimisega. Vanakool oli ja jääb, aga kuulajad tahavad kogu aeg midagi uut. Hea, et on julgeid, kes kõike katsetavad! Isiklikult tunnen end väga hästi. Olen omaltpoolt teinud kõik, et ajaga maitsekalt kaasas käia, jättes ka mõnusa üheksakümnendate hõngu oma muusikasse. Vahepeal on raske mõne muusikastiiliga resoneeruda, aga kõik on vast maitse küsimus.

Mida meenutad kurikuulsa BSF-i aegadest?

Ütle BFS!

Sinu sulest ilmus ka kuulus rühmalaul ajateenimise perioodist. Ütlesid, et tahtsid teisi noori inspireerida ja näidata, et kaitsevägi ei pea olema ainult üks põud ja piin. Kuidas ajateenistus sind ennast ja suhtumist ümbritsevasse muutis?

Ajateenistus oli üks kõige lahedamatest kogemustest minu elus, kindlasti soovitan kõikidel noortel meestel ära käia, see ei võta tükki küljest. Paljud leidsid sel ajal oma tõelise mina – kes tundis, et tahaks loomega tegeleda, kes tahtis „vabsee“ tegevteenistusse minna. Usun, et õppisin kõige rohkem ka teiste ajaga arvestama, seal oli see väga rangelt vabatahtlik.

Sa ütled loos „Viimsel päeval”, et „Oma viimsel päeval mind see kuld ei huvita, oma viimsel päeval olen lihtsalt mina” – Milline on lihtne sina?

Lihtne mina on see, kes istub iga päev Royal Recordsi stuudios, kirjutab riime ja õpib muusikaproduktsiooni. Olen juba aasta aega ka investeerimisega tegelenud, soovitan teistele ka, kes oma tulevikku kindlustada soovivad.

Lõppeks viskab mingid lingid, kust albumit kuulata ja soetada saab ning räägib paari sõnaga sellest, mida toob 2021 Utoopialt?

Ma ütlen üht – 2021. aastaks on varuks veel palju! Senikaua nautige mõnuga mu esimest albumit. Seda saab kuulata peaaegu kõikidel platvormidel ning ka füüsilist plaati saab veel osta. Kirjutage julgelt instasse @utoopiaofficial või külastage Apollo poode! Peagi on album ka Royal Recordsi kodukal müügis.

 

Kuula Utoopia uut albumit näiteks Spotifyst.