#LÄBIKLAASI on Hooligan Hamleti foto- ja/või videoteemaline seeriapostitus, milles näitame asju läbi klaasi. Klaas nagu see kaamera objektiiv namsayin? Läbiklaasi vaatame kes või mis on fookuses, ägedaid hetki, straightflexin uut ketsikarpi, vihmast ilma või tuhatoosi põhja. Kõike ja kõiki, mis inspireerib.
Mäletan, et mõned aastad tagasi tegi ilma meie oma rulaskenes ülilahe bränd nagu “Pöörfi”. Nad tegid lahedate illustratsioonidega rulalaudu ehk omadele pilpaid ning mõned nokamütsid tegid ka. Need asjad on tänaseni hästi meelde jäänud, sest lisaks pilbastele olid neil ilusad fotod ilusate tüdrukutega. Need fotod tegi Silver Mikiver. Pärast seda jäin ma tema tegemisi huviga jälgima kuni tänaseni.
Saage tuttavaks, tema on Silver Mikiver.
Täna on ta minu hea sõber ja tahtsin teda teile tutvustada. Temaga on see värk, et ta on päris fotograaf. Ta on üks neist, kes võttis kätte ja kolis ajutiselt välismaale, et oma unistused kinni püüda ning kõige selle juures teeb Silver seda pühendunud hinge ja kirega fotograafiat õppides. Ma tean, kuidas sina samal ajal ekraanivalgusega hallisinises kontoris istud ja mõtled “ohjaa, võiks ka ikka teha, aga veel ei saa, sest aasta algul soetatud Priusel vaja kuuliising kokku ajada”. Ma loodan, et tema tegemised aitavad sinu pettekujutlustel puruneda ja inspireerivad sind juba oma asju tegema.
Ta on päris fotograaf juba sellepärast, et kui me suvel koos pildistamas käisime, siis tema pildistas keskformaadiga. Vaata selle keskformaadiga on täpselt sama värk nagu mõnel on nende väljalasketorudega, et Eisenmanni oma on ikka retsimate klappidega kui see Meisterschafti oma. See keskformaat on selline natukene aukartust tekitav asi ja üleüldse veits teine korrus minu jaoks, kuhu ma niisama kondama ei lähe, sest sinna korrusele minnakse ainult kogemuste ja teadmistega. Aitab, räägime Silveriga.”
Tsau Silver, mis tegid täna ja mis pärast plaanis on?
Ahoi Hooligan Hamleti toimetajad ning jälgijad soovin esmalt öelda tagasihoidlikult aitäh, et võtsite aja minuga veidi vestelda ning näidata mida ma teen. Olen meelitatud.
Hetkel paiknen umbkaudu samasuures linnas kui Tallinn nimega Coventry. Siin olles tegelen nii kooliasjadega kui ka enda freelance portfolio laiendamisega. Hetkel planeerin ühe kohaliku streetwear brändi KO FightBack kevad/suve kollektsiooni pildistamist, mis tõotab tulla päris äge. Asukohaks on Birmingham, kus on üks tööstushoone, mis jääb küll alla põhimõtteliselt igale hoonele Noblessneris, aga kohalike jaoks on asi wow, kuna sellist ‘’ilusat‘’ urbanit on siin võrdlemisi vähe. Valmis produkti on plaanis oodata Veebruari lõpuks, niiet päris varsti.
Ühel ilusal Laupäeval mitte väga kauges tulevikus selgub, kas veedan terve suve ning veidi sügist Kreekas, aga sellest siis kui aeg küps.
Kuule sorri, et üks klišee, aga mind ikkagi huvitab, et miks sa neid asju teed nagu sa teed?
See on hea küsimus ning mitte üldse klišee, olen selle peale mitu korda proovinud vastata, aga pole suutnud kirja panna, tänud Felix.
Murdepunkt minu jaoks oli umbes 1,5a tagasi enne Inglismaale tulekut, millal tegin teadliku otsuse soovides eristuda teistest tehnika, lähenemise ning tulemuse poolest. Olles 22-aastane ei saa öelda, et digitaalne mugavus oli mind ära ammendanud, aga tegelikult veidi oli. Ma ei oska öelda miks või kust see tuli, aga mingil hetkel hakkasin jube palju tähelepanu pöörama sellele, mida jäädvustada ehk valida kaadri sisse. Minumeelest on taust sõltumata sellest, kas see on terav või udune samaoluline kui kõik, mis sellest ettepoole jääb. Nägin kuidas fotograafid ei pööra sellele tähelepanu ning, kus taust ei andnud pildile lisaväärtust vaid pigem lisas tähelepanu ebavajalikele detailidele. See häiris mind ning sütitas minus sellise perfektsiooni taga ajava kunstivenna, kes nüüd hipster rajoonides kaamera pärast propsi saab.
A mis see on, mis sinu tegemisi edasi viib?
Ma usun, et minu kõige suuremaks uudishimuks, motivatsiooniks ning edasi viivaks jõuks olen mina ise. Ma olen korduvalt imestanud selle peale, kui olen täiesti juhuslikult läinud kellegiga pildistama ning saanud pildi millega ma olen väga rahul – see on eriline ning kordumatu hetk, mida ei saa kunagi kopeerida, ei mina ega keegi teine. Ilmselt veidi off-topic, aga soovisin seda mainida. Olen uudishimulik, mida on tulevikul pakkuda nähes enda arengut läbi aastate ning kuhu on võimalik pürgida, kui hingega asja pidevalt edasi pushida. Nii raske kui see loominguline valdkond ka poleks olen kindel, et selles on võimalik läbi lüüa. Eestis 100% toimetades see mind kindlasti sinna ei viiks, eriti soovides teha asja, mis põhineb suuresti brändide elustiili üles ehitamisel. Kui selle fotoraja valisin, siis oli neid ikkagi rohkem, kes valikut maha tegid või enda ‘’stabiilset’’ ametit esile tõstsid – vastupidise tõestamine on mul ka hea motivatsiooni allikas aeg-ajalt. Enda loomingusse peab uskuma ning seda väärtustama, kui on soov arenenda, sest tee peal on piisavalt inimesi, kes soovivad seda halvas mõttes lihtsustada ning visata samma purki koos teistega. Eriti tänapäeval, kus igaüks meist on fotograaf, kas vähemal või suuremal määral.
Miskipärast mõtlen, et “Eestisse tagasi” asemel eelistad minna “edasi väljapoole” ja täiendada enda kogemustepagasit?
Jah, olen selle peale mõelnud. Ideaalne situatsioon minu silmis oleks asuda Tallinnas ning omada kliente kodumaal ning siin ja seal Euroopas. Selle realiseerimiseks kindlasti ei piisa ainult Inglismaa peal loodud kontaktidest vaid see tähendaks, et kui Inglismaa seiklus saab otsa peab valima järgmise sihtkoha. See on võrdlemisi kauge ning hägune maastik hetkel, kõik võib muutuda ning minna teistmoodi, niiet elan võrdlemisi üks projekt korraga.
Midagi, mida sa tahaksid praegu teha, aga ei saa, sest see on natukene liiga kaugel veel. Mis see on?
Möödunud suvel oli võimalus jäädvustada mitut Caviar Productions’i projekti ning mulle väga meeldis sealne elustiil ning viis kuidas tööd tehti. Võib öelda, et on tegemist Eesti ühe suurima produktsiooni firmaga, kes teeb telereklaame klientidele nagu Aura, Tallegg, Elisa, A. Le Coq ja paljudele teistele. Tsekkige järgi, teevad oma asja väga hästi! Sellest tulenevalt on väike soov endalgi kui suur seiklemine läbi korjata kokku oma ala spetsialistid ning moodustada üks agentuur/produktsioonifirma. Võrdlemisi suur hulk tuttavaid käivad Euroopa piires koolis õppimas vajalike valdkondi, et üks selline asi moodustada. Usun, et oleks päris võimas tuua kokku 10 pealine kamp, igaüks omades internatsionaalset kontaktivõrgustiku sealjuures töödates ühtse eesmärgi nimel.
Üks, mis on konstantne, on muutus. Kuidas tunned iseennast muutumas. Kas oskad kirjeldada mis suunas tüürid?
Selline tunne on, et video on nurga taga ootamas. Olen alati nautinud filmimist, aga pole siiani suutnuks selgeks teha monteerimisprotsessi, mis on mind veidi tagasi hoidnud. Kui video kõrvale jätta, siis keskenduda muidugi enda portfoolio arendamise peale. Tunnen kuidas keskformaat on mulle hästi mõjunud, iga uus asukoht teritab silma, leidmaks efektiivse kompa ning visuaalse lihtsuse. Peale selle leida uusi ja õigeid kliente, teha head tööd, et koostöö jätkuks ning suhe areneks õiges suunas. Püüan rohkem vaadata enda sisse ning seda läbi foto kuvada, kuna see on see, mis teeb meid eriliseks ning eristab kui artiste. Soovin enda fotograafiaga jõuda faasi, kus olen välja arendanud stiili, mis on minule iseloomulik ning, mis pole asendatav järgmise fotograafiga järjekorras. Ma soovin jäädvustada hetki läbi inimeste, mida teised ei saa uuesti luua, kas siis tänu piiratud ligipääsule, usaldusele või tehnilisele kompositsioonile. Sõltumata eesmärgist või alast – visualiseerimine on kasulik tegevus jõudmaks sinna kuhu soovid. Sellepärast annan endast parima, et olla õige suhtumisega ning sihikindel, kuna tean et sellel on suur suur jõud.
Silveril on hea meel, sest
Et Eestis on hakatud iga aastaga aina rohkem ägedaid ning loovaid tegemisi tegema. Olen stabiilne Hooligan Hamleti, Laska ja Metsakutsu koostöö kui iseseisvate tegemiste fänn. Keep up the good work ja aitäh veel kord. Peace!
Silver Mikiveri koduleht
Silveri tumblr
Silveri instagram
Toimetas @yoitsfella
Tekst: Laskafella
instagram.com/yoitsfella