Ops, Silver Mikiver oli vahepeal korralikult hullu pannud. Tegi 10 päeva jooksul 10 projekti ning kõik olid dope as fuck. Silver tahtis anda rohkemat kui lihtsalt visuaalid ja seega jutustab meile kaamerast, mida ta kasutada sai. Nautige!
Läbi ilusa küsimise tekkis võimalus kasutada Pentax 645Z kaamerat 10 päeva jooksul, mis on hetkel üks parima pildikvaliteediga masinatest, mida poest leida võib. Muljetan ning räägin, miks see kaamera andis mulle lisa motivatsiooni tegemaks 10 koostööprojekti nende päevade jooksul, mil kaamera minu kasutada oli. Jutt + pilt ja läheb.
Ta on nagu vanaisa kellel on elutarkust ning lugusid kõige rohkem mida jutustada.
(Üks illustreeriv näide) Pentax 645Z on keskformaatkaamera. Ta on nagu vanaisa kellel on elutarkust ning lugusid kõige rohkem mida jutustada. Et panna asjad perspektiivi, siis poja puhul on tegu täiskaadri ning lapselapse puhul poolkaadriga. Vanaisast veel niipalju, et tegemist on vägagi tänapäevase ning moeka härraga, kes käib ajaga kaasas ning jooksuvõistlusel sprindib endiselt noortematest mööda.
Igaljuhul enne kui sain käed Pentaxi külge arvasin, et tean keskformaadist kui kategooriast nii mõndagi. Olen varasemalt pildistanud mitmete eri filmiformaatidega, kasutades näiteks kaamerat nimega Flexaret, mida mõned ehk teavad või on kuulnud. Endamisi eeldasin, mis mind ees ootab. Mõni mõte läks täppi, mõne aspekti puhul olin positiivselt üllatunud.
Räägime siis kohe ühe asja ära, mis võiks olla nii teiste kui ka minu arvates parem. Menüüd on veidi out-dated. Minu esimene peegelkaamera oli Pentax K200D, mis eksisteeris aastal 2008 ning omas põhimõtteliselt samasugust sisemist disaini. Sellegipoolest mulle see ette ei jäänud ning ilus suur ekraan koos teiste faktoritega korvasid selle väga lihtsalt. Negatiivsuse järgi on positiivsust palju.
Meeldis, et kaamera oli väga mugava ning suure käepidemega, mis tegi 2kg kaasas kandmise sama lihtsaks kui sellise raskuse kasutamise jõusaalis. Mugavuse juurest veel niipalju, et kaamera vajalike funktsioonidega sain tuttavaks 10-15 minuti jooksul sõites Tallinn – Otepää bussiliinil. Suurest kerest sõltumata on handling sarnane, kui teistel kaamerabrändidel nii, et päris kiirelt käib see ümberharjumine suurema formaadi ning kere peale.
See uudishimu andis palju motivatsiooni sooritamaks just niipalju projekte selle aja vältel.
Üks põhjusteks miks ma filmikaameratega pildistama hakkasin oli see, et neil on suuremad sensorid ning piltidel omanäoline look. 645Z omab fotomaastikul kõige suuremat digitaalset sensorit (1,7x suurem täiskaadrist), see tekitas minus huvi ning uudishimu nägemaks, kuidas see visuaalselt silma paistab. Ütleme nii, et ei pidanud pettuma suures resolutsioonis, detailirohkuses ning kui mõnusalt taust uduseks kadus. Tekkis soov pildistada igas erinevas valgusesituatsioonis, et näha kuidas kaamera suudab jäljendada seda mida näen ning jäädvustada soovin. See uudishimu andis palju motivatsiooni sooritamaks just niipalju projekte selle aja vältel. Ise jäin väga rahule kaameraga ning nende projektidega mida oli võimalus ellu viia. Arvan, et tegin enda ühed parimad pildid sellel perioodil.
Antud pildivalikuga soovisin näidata kuidas kaamera käitus erinevates valgustingimustes ning millised olid objektiivi ning keskformaadi iseärasused. Need olid minu 10 päeva parimad tegemised kasutades antud combot Pentax 645Z + 55mm f2,8. Võib öelda, et armusin ära selle kaamera võimekusse ning üldse ei soovinud seda tagastada. Kindel on see, et 645Z on hetkeseisuga kindlasti see, millega soovin tulevikus fototöid teha. Põhjuseks just need põhiomadused, mis tal on – suur resolutsioon, lai dünaamiline ulatus, hea iso taluvus ning mugav käsitlemine.
Aitäh Pentax, aitäh Photopoint selle võimaluse eest.
Külasta Silver Mikiver kodulehte nägemaks samu seeriaid koos rohkemate piltidega.