Me räägime Froteest, aga mitte käterätikutest või lõngast, vaid pesuehtsast Eesti juurtega plaadifirmast, mis täie auruga Eestit välismaale maha müüb. Nope, see pole järjekordne EKRE arvamuslugu Postimehes, vaid lugu sellest, kuidas 2 sõpra ajaloolist ning seniavaldamata Eesti muusikat vinüülideks pressivad ning maailma müüvad. Käisime sündmusel nimega Frotee Balearic Boat, kus Frotee oma kahte uut seitsmetollist vinüülplaati tutvustas ja need plaadid pole tavalised vinüülikad, vaid eriti limiteeritud Heidy Tamme ja Velly Joonase träkkidega plaadid.
frot`ee <26i>, frot`ee+riie. Frotee+käterätik, frotee+lõng
„Kui meloodia on hea, eksootikafaktor põhjas ja igal plaadil ka oma story, siis ei ole eesti keel takistuseks,“ seletas Pruul Frotee fenomeni.
Kui ma pool aastat tagasi esimest korda Froteest kuulsin, siis ma olin lummatud selle ettevõtmise kontseptsioonist ning teostusest. Ja nimest. Pressida vinüülideks seni avaldamata Eesti lähiajaloo popmuusikat ning teha seda selliselt, et üksi release ei jää välja müümata, sest inimesed tahavad Eesti muusikat. Frotee ühe asutaja Erki Pruuli sõnul ongi reaalsus see, et umbes pooled plaatidest müüakse välismaale ning praktiliselt kogu maailm on Froteega kaetud. Küsimusele, et miks välismaalased peaksid eestikeelset muusikat ostma, vastas Pruul, et seda ostavadki nendesugused obskuurse ja erilise muusika otsijad. „Kui meloodia on hea, eksootikafaktor põhjas ja igal plaadil ka oma story, siis ei ole eesti keel takistuseks,“ seletas Pruul Frotee fenomeni.
vin`üül <22e: -nüüli, -n`üüli> keem etenüül (orgaaniline radikaal). Vinüül+amiin etenüülamiin, vinüül+atsetaat etenüületanaat, vinüül+kloriid kloroeteen, vinüül+plast, vinüül+plaat, vinüül+tapeet
Frotee sünd jääb nelja aasta tagusesse aega, kui kaks sõpra, Erki Pruul ja Martin Jõela, teineteisele kirjeldasid, milline võiks välja näha ansambel Tornaado instrumentaaltsükli 10“ heliplaat. „Kirjeldasime seda üksteisele nii värvikalt, et muud ei jäänud üle, kui tuligi plaadifirma ära teha ja plaat välja anda,“ rääkis Pruul. Plaadifirma tegevust iseloomustabki faktor, et see muusika, mida mehed välja annavad, peab eelkõige neile endale meeldima. „Ühest küljest on kogu meie plaadifirma tegevus puhas egoism – anname välja seda muusikat, mida enne ei ole välja antud, aga enda plaadikogusse ihaldame,“ rääkis Pruul, kuid lisas, et teisest küljest kannustab mehi see, kui avaldatud muusika autorid nende poole pöörduvad ning neid tänavad, sest tihti on ka lugude autorid ise ära unustanud, et midagi sellist üldse kunagi linti võetud on. Samas lisas mees, et lisaks sellele, et muusika endale meeldima peab, hindavad nad kindlasti ka plaadi müügipotensiaali. „Kahjumit me oma väikefirmaga kahjuks lubada ei saa,“ tõdes Pruul.
„Ütleme nii, et üritame sinna kõike panna – ajastutruudust, sidet muusikaga, mingit kiiksu ja inside huumorit ka,“ kirjeldas Pruul.
Kuna Frotee poolt välja antav muusika pärineb siiski sügavast nõukogude ajast, siis on õigustatud küsimus, et kuidas ja kus kohast need mehed oma väljaantava muusika leiavad. Näiteks Frotee poolt välja antud 1971. aastal eksisteerinud ansambli Väntorel heliplaadi materjali said nad otse bändilt ja helilindilt. Minu küsimuse peale, et kust ja, kuidas tänapäeval sellist muusikat üldse leitakse, vastasid mehed, et selle jaoks on olemas ERR arhiiv. „Seal on meeletus koguses muusikat, mida pole kunagi välja antud,“ rääkis Pruul. „Paraku pole seal eelkuulamise võimalust – pead ikka teadma ka, mida otsid ja see nõuab kõva eeltööd,“ lisas ta. Seda vinüülplaadi väljaandmisele eelnevat tööd, mis muuseas sisaldab suurtes kogustes intervjuude läbilugemist, tolleaegsete muusikute ja helimeestega suhtlemist ja bändimeeste biograafiate lugemist, teebki peamiselt Frotee teine lüli Martin Jõela.
Olenemata sellest, et Frotee keskendub muusikale, mis tuleb mõnekümne aasta tagusest minevikust, on nende toodang ikkagi värske, sest igal plaadil on päris oma lugu ning seda kantakse lisaks helilainetele ka visuaalis edasi. Plaadikujundusest rääkides tõstab Erki esile Lauri Järvlepa, kes senised Frotee plaadid kujundanud on. „Ütleme nii, et üritame sinna kõike panna – ajastutruudust, sidet muusikaga, mingit kiiksu ja inside huumorit ka,“ kirjeldas Pruul.
Pruuli sõnul, ei konkureeri Frotee kellegagi ning eriti vähe on neil ühist suure muusikatööstusega. Froteel on omad eesmärgid ja asjad ajada ning selle nimel mehed seda Eesti asja ajavad. „Niikaua, kui inimesed meie plaate ostavad, saame meie oma hobiga tegeleda,“ rääkis Pruul.
Toimetas: Kris Süld
Instagram: @J2kop
