Minu armastus Jüri muusika vastu sai alguse siis, kui suvel autoga Viljandi poole põrutasin ja raadiost kostev “Torm” suviselt äikeselise ilmaga autosõitu lühemaks muutis. Skyplus mängis “Tormi”, Uuno raadio mängis “Tormi”, ka Raadio 2 mängis “Tormi”. Kurat, see lugu muutus uskumatult sõltuvusttekitavaks.
Minu jaoks on Jüri üks äärmiselt armas inimene, kellega kohtusin suvel sõbra suvilas. Pean piinlikkusega tunnistama, et olin küll kuulnud, et Superstaarisaate pani sel aastal kinni keegi Jüri Pootsmann, aga kui see kutt suvila köögi uksest sisse astus, ei kuulnud ma tutvustamishetkel tema nime ega teadnud mitu tundi, et käskisin telefoni puhkuserežiimile panna selle aasta Superstaarisaate võitjal. Kuni ühel hetkel mulle koitis, et “Ahaa, see ongi see tormilaulja!”
Esmalt küsin alati, kuidas keegi end ise iseloomustaks ja sellest ei pääsenud ka Jüri.
“Pole üldse lihtne ennast lahti seletada,” alustab Jüri veidi pahuralt. “Ma ei tea siiamaani tegelikult, kes ma olen, aga loodan, et aja jooksul see selgub. Praegu üritan lihtsalt hästi palju erinevaid asju katsetada, et saaksin rohkem aimu, mida ma tahan teha ja, kellega koos mul kõige mugavam üldse töötada on. Eks ma selline lihtne vend olen.”
“Eks ma selline lihtne vend olen.”
Muusika saabus Jüri ellu päris varases eas läbi koorilaulu. “Mulle väga meeldis laulda ja kuidagi pidin ju päriselt laulma hakkama,” räägib ta. “Ma olin hästi arg ega julgenud üldse esineda.” Solistina hakkas ta laulma alles pärast vahetusaastat ehk kolm aastat tagasi.
Sa andsid täna välja oma EP. Räägi sellest!
“Kurat, see EP on lahe! Selliste heade tüüpidega nagu näiteks Vaiko Eplikuga koos tehtud. Mul on selle üle hästi hea meel, sest tegemist pole tüüpilise popiga, mis ilmselgelt läheks rahvale rohkem peale. Natukene teistsugust lähenemist on ja midagi võiks see album muuta küll.”
EP peal on neli väga erinevat laulu, mis Jürile kõik omamoodi meeldivad. “Seal on üks ballad – “Nooled” -, mis mulle jõhkralt meeldib. Lisaks selline ehtne bändilugu, mis on gruuvi täis. Siis veel retrohõngu ja house’i sugemetega singel “Aga siis” ja veel üks Vaiko laul, mida on live’s hästi lahe esitada.” Artisti sõnade järgi on tegemist ülihea stardiga ja loodetavasti on juba kevadel oodata ka täispikka albumit.
Millist muusikat sa teha tahad?
“Üritan praegu hästi palju asju katsetada ja vaatan, mis pakkumised tulevad. Räppi ma vist ei julgeks proovida.”
See oli mu järgmine küsimus! Aga koostööd mõne Eesti räppariga?
“Muidugi teeks jaa, kuigi ma eriti palju Eesti räpist ei tea,” tunnistab Jüri kerge piinlikustundega ja hakkab loetlema räppareid, keda ta teab. “Metsakutsu, Suur Papa, Genka, Cool D…”
“Kusjuures, ma olen teinud varem, Raplas elades, räpparite Andreas Jõema ja Marko Kaldmaga lugusid ja need olid tegelikult kuradi head lood. Muidugi on nad toored, aga nad tegid nii palju kui oskasid. Kusjuures, see oli tegelikult esimene lindistus, mis ma üldse tegin.”
Kui juba, siis juba. Ketse ka kannad?
“Jaa,” hüüatab Jüri. Kuigi ta oli enne pigem Nike’i mees, siis viimasel ajal on Jüri pööranud hoopis adidase usku. “adidas Superstarid ja kolm triipu, neid tahaks täiega juurde saada!”
adidas Superstar by Jüri Pootsmann?
“See võiks olla selline sürr, aga samas lihtne. Tumedad ja pehmed ja oma nimetähed ka kuskil peal.”
Millest sa unistad?
“Sellest, et ma oleksin õnnelik inimene, kes saab teha seda, mida ta reaalselt tahab teha. Kõik oleks balansis ja rahulik.”
Autor: Keilit Aedma
Pildid: Silver Mikiver
Stilistika: Gerda Merivee
Täname: Pentax, TRIWA, Happy Socks, adidas ja Manna La Roosa