Täna, 4. detsembril täpselt kaks aastat tagasi, ilmus minu lugu “Valed on valed”. Lugu pärineb minu teiselt albumilt “Kelmiküla Unistus”, mis ilmus 5. novembril aastal 2013. See lugu on igatpidi minu “karjääri” kõige olulisem lugu ja sellel lool on väga palju rääkida.
See lugu hakkas peale aasta 2012 kevadel, kui träki biidi eest vastutav Paul Oja saatis mulle Skype’s ühe mp3. Ma olin esimesest sekundist fänn. Mäletan, et kirjutasin Twitterisse, et sain just Universumi olulisema biidi.
Lugu kirjutasin ma kokku täpselt aasta. See oli täiesti haige periood minu elus, mida ma kahetsen siiamaani. Kogu see segane aeg sai sõnadesse täpselt selliselt nagu see oli. Aeg mu elus, mis on nüüd igaveseks kivisse raiutud. Nagu tatoveering, mis hoiab mind igaveseks sellistest olukordadest eemale. Minu jaoks on just see päris räpp. Tekstid, mis räägivad sinu elust, sinu tunnetes, sinu tähelepanekutest. Fuck that põusershit!
Lindistasin loo sisse aasta hiljem 2013 kevadel. Olime stuudios koos Eskimoga ja ma ei fiilinud seda lugu absoluutselt. Peale esimese salmi sisse räppimist arvasin, et sellest loost ei tule midagi ja jätame teise salmi sisse tegemata. Üliselgelt on meeles, kuidas Eskimo ütles selle peale, et “WTF mees? See on kõige kõvem asi üldse!”. Peale pisemat vaidlemist, kuulasin meest ja lindistasime loo ikkagi lõpuni.
“Sellest loost ei tule midagi ja jätame teise salmi sisse tegemata.”
Saatsin demo Paul Ojale. Paul ei olnud träkiga rahul. Arutluse all oli autoriks mõne teise aliase märkimine ja muud sarnast. Jutt jäi, et suure tõenäosusega seda lugu ikkagi albumile ei pane. Las vedeleb sahtlis.
Mõni aeg hiljem tuli Paulil idee, et ehk aitab träkki päästa Eric Kammiste ühe asjaliku kitarrisoologa. Kammi saatis esimese demo ja lugu sai elu sisse. See ei olnud mingi raadiohitt, aga selles oli tõsiseltvõetavus. Sellest oli saanud lugu.
Refrääniks tahtis Paul algusest peale teha midagi, mis ei oleks eriti refrään. Laulaks mingeid fraase sisse ja krutiks asja põnevaks. Refrääni read laulis sisse mu elukaaslane, kelle vööl on veel üks minevikus anonüümselt sisse lauldud üle riigi tuntud raadiohitt. Guess, which one? Refi sõnad “Valed on valed on valed on veel, ooo, valed on valed on ees”. Pretty much random lyrics. Ok, sounds dope!
Album ilmus sügisel koos singliga “11”. Tracklistis kõige viimane “Valed on valed” muutus nii öelda minu karjääri mastaabis hitiks ise. See oli esitluspidudel rahvalemmik ning muutus aega mööda plaadi “stand out” trackiks. Ma ise hakkasin seda tundma just LIVE-dega. Detsembris otsustasime loo nö singlina välja anda. Sündis moefotograaf Oliver Moosuse filmitud muusikavideo. Peaosas hip-hoptantsija Alisa Tsitseronova ja modell Kairi Manin. See video oli Eesti mastaabis omanäoline ja ainulaadne. Eesmärk oli jääda maitsekaks, stiilseks ja samal ajal olla kurrrradima seksikas. Usun, et õnnestus. See on see keeruline piir, mida poiste seltskonnas hoida oleks keeruline ja, mida aitas hoida Teele-Reet ja stilist Maarja Siim ning meikar Nele Raudik.
Koos videoga läks YouTube’i ka loo täispikk versioon, mida on tänaseks kuulatud minu jaoks rekordarv kordi – 650 000! Ebareaalne! Minu, eestikeeles räppiva Pelgulinna kutsika lugu on kuulatud üle poole miljoni korra.
Suur aitäh Paul Oja, suur aitäh Eric Kammiste. Päriselt ka! See on kuradi äge, kui koostöös juhtuvad igasugused imelikud asjad, mida ei ole võimalik korrata ega uuesti teha. Aitäh Alisa ja Kairi julguse eest. Aitäh Oliver ja kogu video crew. Loodan, et kunagi planeedid joonduvad ja saab juhtuma veel midagi sarnast.