Pärast keskkooli lõpetamist otse Kanaari saartele elama lennanud (või äkki hoopis surfanud?) Tony Mõttus on professionaalne purjelaudur ehk rahvakeeli surfar. Nüüd unistab ta aga PWA Vabastiili TOP 10sse pääsemisest ning läbi Hooandja projekti võib see unistus isegi reaalsuseks saada.
Tegelikult võttis Tony 2012. aastal PWA karikasarjast täies mahus osa, saavutades kokkuvõttes vabastiili distsipliinis 19. koha – võistleja noore ea kohta on see väga hea tulemus. Paraku pidi Tony aga tekkinud vigastuste tõttu keskenduma taastumisele ning kaotas seepärast nii mõnegi sponsori. “Mul on olnud kaks põlvevigastust samal jalal ja suht üksteise otsa. Mõlemad juhtusid surfates ning esimesest laksust taastusin 7 kuud, teisest 10 kuud. Midagi väga ilustama ei hakka, tunded olid sitad. Kohati tuleb endalegi üllatusena, kuidas merest eemalolek mind mõjutab. Kruvid hakkavad peas logisema, surf krutib need jälle paika.”
“Midagi väga ilustama ei hakka, tunded olid sitad.”
Tänaseks on mees tagasi soovitud vormis ja valmis taas võistlemiseks. “PWA karikasari on surfamises kõige prestiižsem ja “kuninglikum” võistlussari ning minu eesmärk on jõuda esimese eestlasena kõrgetele kohtadele,” unistab surfar. “Pikemas perspektiivis pürgin vabastiili distsipliinis maailmameistriks.”
Esimene kokkupuude
Tony tegi oma esimesed otsad Nõva rannas 1999. aastal ja seal surfipisik külge jäigi. “Tegelikult juba siis, kui Prantsusmaal, Taanis või Eestis nägin oma isa merel surfamas, tahtsin ka,” tunnistab Tony ise. “Tänu temale sõidangi.”
“Minu jaoks on see parim ala kogu galaktikas.”
Tunnet, mis surfates tekib, Tony kirjeldada ei oska. “Lihtsalt nii hea on ja seda seletama hakates ei jõua ma tavaliselt kuhugi,” tunnistab ta. “Minu jaoks on see parim ala kogu galaktikas.”
Kuigi arvatakse, et surfamine on pigem välismaa randade teema, tunnistab Tony, et see on pigem motivatsiooni küsimus ja Eestis saab surfata küll ja veel. “Kui tahta tõesti iga päev merel olla, oleks vaja käia välismaa trippidel, kus tuuled puhuvad kindlatel perioodidel 90-100% ajast. Lõppude lõpuks, veetunnid loevad.”
Tony veedab ühes kohas üsna pika aja, kuigi tunnistab ka ise, et kui eelarve võimaldaks, oleks hea tihedamalt spot’i vahetada. “2013-14. aastal olin näiteks 8 kuud Bonaire’il,” räägib ta. “See polnud üldse nii plaanitud, aga kuna võistlused jäid aasta algul ära, polnud mõtet ära minna, vaid hoopis paradiisis edasi treenida. Üldiselt tuleb aasta jooksul teha plaanides palju muudatusi ja mõnel aastal olen kodus Eestis olnud napilt 1-2 kuud.”
Hooandja puhub tuult juurde
Hooandja projekti kaudu loodabki Tony saada rahalist toetust, et enda unistused täide viia. “See on hea keskkond, kus inimene saab minu tegevusele tuult juurde puhuda. Eestis on surfareid oma rahvaarvu kohta küllalt palju ja eelkõige loodangi surfarite seas toetust leida. Usun, et nad elavad mulle sellel teekonnal kaasa.”
Tutvu Hooandja projektiga lähemalt.
Autor: Keilit Aedma
Fotod: Markus Seidel, Jaanus Ree