See film on hull. Ja no Deadpool üldiselt ka. Heas mõttes hull. Nagu „Mees, kas sa seda uut Drake’i lugu kuulsid? See on ikka hullll!“ hull, mitte nagu „One Flew Over the Cuckoo’s Nest“ tüübid kuulevad oma peas hääli hull (kuigi ta on seda ka, aga ainult natukene). Pane tähele, ma kasutan seda sõna veel päris mitu korda. Hull.
Kujutame korra ette, et sa ei ole seda filmi enne näinud. Esiteks, mis sul viga on? Ja teiseks, räägime faktidest. Faktid tulevad alati kasuks. Kes on Deadpool? Selle punase kostüümi all on peidus Wade Wilson, endine sõdur, nüüdne palgasõdur. Kanadalane (väidetavalt). Lobamokk. Ainuke Marveli koomiksitegelane, kes saab aru, et ta on koomiksitegelane. Mees, keda korra on juba üritatud kinolinale tuua – Ryan Reynolds mängis Wade Wilsonit 2009. aastal ilmunud filmis „X-Men Origins: Wolverine“.
See oli halb. Film, mitte Deadpool. (Kuigi Deadpool oli ka halb. Seal filmis, mitte… okei, tead, unustame selle).
Eelmainitud film põles läbi ning tolles üles astunud Deadpool kadus. Aga Ryan Reynolds jäi. Olgu, vahepeal käis ta ära, mängis peaosa veel ühes koomiksifilmis („The Green Lantern“), ei jäänud rahule (sest, üllatus-üllatus, see oli ka paras pomm) ning tuli tagasi, et teha lobitööd selle nimel, et vahelduseks hakkaks ka üks korralik versioon Deadpoolist kinoekraane „kaunistama“ (Ma kasutan seda sõna irooniliselt. Kui sa filmi oled näinud, saad sa sellest naljast aru ja siis sa oled nagu „Hahaha!“ Okei, võibolla pisut rohkem nagu „Haa…“). Ning see õnnestus! Internetti lekkinud testiklipp osutus niivõrd populaarseks, et stuudiol ei jäänud muud üle, kui kaamerad tagasi sisse lülitada. Ja jumal tänatud! Maailm ilma Deadpoolita oleks tunduvalt nukram.
Vaata, tavaliselt oleks siin mõni tsitaat ülejäänud tekstist. Aga mitte seekord! #hull
Kuna meie punamusta kostüümi sisse pressitud kangelane…(Ei, oota, see ei ole õige sõna. Hmm, närukael? Ei. Tüüp? See kõlab okeilt, eks? Neutraalselt.) Kuna meie punamusta kostüümi sisse pressitud tüüp (Heh!) on teadlik, et tema eksistents on kõigest fiktiivne, on neljanda seina lõhkumine kerge tulema. Kõnealune iseloomujoon defineerib antud tegelast rohkem kui miski muu ning selle ülekandmine paneelide vahelt kinoekraanile on toimunud suurepärase sujuvusega. Üleüldse on ekraniseering üpriski oskuslik eelkõige just konkreetsete omaduste tabamise poolest. Huumor, neljas sein, välimus (Duh!) – „Deadpool“ on läbi ja lõhki Deadpool, selles pole kahtlustki. Ta pilab iseennast ning kõiki teisi superkangelaste filme, mis viimasel ajal aina enam populaarsust on kogunud. Mõned üksikud naljad kukuvad läbi, aga eks see vast ole juba maitses kinni, et kas Rootsi mööbel on naljakas või mitte. (Kas te olete kuulnud seda väljendit „Kes teab, see teab?“ Ma vihkan seda. Tundub selline douchebag’ide sõnavaramusse kuuluv ütlus. Igatahes, Rootsi mööbel. Jah. Kes teab, see teab.)
Tegu ei ole millegi täiesti enneolematuga. Lugu on lihtne, pealiskaudne ja klišee. Poiss kohtab tüdrukut, neil on voodis hea klapp, nad armuvad, poiss avastab, et ta keha on vähki täis ning otsustab supervõimeid lubava närukaelaga käed lüüa, et selle kaudu taas terveks saada. Ülejäänu on ajalugu. (Selline enamjaolt lõbus ajalugu, mitte see masendav kraam, mida sa koolis oled õppinud. Sõjad ja tapmised ja värgid. Suur depressioon. Hitler. Tead küll.) Tegemist on hea ja turvalise mustriga, mida värskendab superkangelaste filmides väga harva nähtud brutaalsus ja ausus. See on ropp ja vägivaldne. „Deadpool“ ei ole selles valdkonnas muidugi esimene (James Gunni 2010. aastal ilmunud „Super“ tegi paljusid samu asju, mida seegi film), ent n-ö peavoolu kangelaste hulka kuuluva tegelasena paistab Deadpool kirkalt esile, olles teistsugune. Kindlasti pakub ta suurematele koomiksi- ja filmisõpradele rohkem, sest paljud naljad põhinevad viidetel just neile olulistele elementidele suuremas popkultuuripilves, ent ka täiesti tavaline inimene peaks leidma rohkem kui ühe põhjuse, et end kodu nelja seina vahelt välja ajada ja oma kena prinkis tagument mugavasse kinotooli istutada (NB! Kinotoolide mugavus ei ole garanteeritud!).
01110000 01100101 01110000 01110101
Küsi endalt – kas sulle meeldib lõbu? Oled sa selline inimene, kes läheb kinno, naudib filmi ning lahkub kinosaalist mõnusa muigega, sest eelmised peaaegu kaks tundi olid meeltlahutavad? Või tahad sa olla see tüüp, kes läheb kinno, otsib vigu ja pärast pasundab sotsiaalmeedias, et tegelikult polnud see midagi erilist või lausa hakkad pirtsutama ja väidad, et „Päh! Fanboy’d neelavad ikka kõike alla! Wake up sheeple!“
(Oih, kas ma tabasin närvi?)
Igatahes. Mine vaata. „Deadpool“ oli hull. Kas ma mitte ei öelnud, et kasutan seda sõna veel?
Ära vasta, see oli retooriline küsimus.
Artikli autor:
Sten Kohlmann Twitter
Instagram @theriddimone