Hiphop-artiste võib Eesti Laulul tikutulega taga otsida. Sel aastal leidis 2. poolfinaali artistide hulgast Põhja-Tallinna, kellega sel teemal ka veidi rääkida saime.
“Eesti Laulul on äge see, et koos on hästi palju ägedaid muusikuid ja see kohapealne hängelung on tore,” alustab Põhja-Tallinna ainus naisliige Kerli Kivilaan, millele räppar Wild Disease aka Jaanus Saks lisaks tunnistab, et Eesti muusikuid näebki korraga, kas Eesti Laulul või suvetuuril.
Miks seda hiphoppi ikkagi nii vähe on?
“See oleneb võib-olla sellest, kuidas keegi hiphoppi edasi viib,” tunnistab Jaanus. “Põhja-Tallinna puhul on pigem saanud räpp elemendiks, mida kasutame oma muusikas ja seda on natukene lihtsam rahvani viia, kui me hakkaks päris süvajuurtega hiphoppi tegema.” Siiski tunnistab mees, et Eesti hiphop on viimastel aastatel korralikult kasvanud ning võrreldes algusaegadega on see muusikastiil väga heale tasemele tõusnud.
“Kui me teeks seda sama asja, mida 10 aastat tagasi tegime, siis me oleks ka ilmselt seal, kus me 10 aastat tagasi olime.”
“Kui me ikkagi tõmbame 2000 inimest endale majja, siis see publik on way off Eesti laulu kontingent,” teab räppar. “Me oleme kuskil seal vahepeal, natuke siit ja natuke sealt ning seetõttu ongi veidi lihtsam. See on Põhja-Tallinna juures ka veidi taotluslik. Kui me teeks seda sama asja, mida 10 aastat tagasi tegime, siis me oleks ka ilmselt seal, kus me 10 aastat tagasi olime.”
“Minu arust on Eesti hiphopis huvitavaks fenomeniks see, et meil on hooajalised popid artistid, Metsakutsu, Reket jt, kes ei ole kogu aeg pildis, aga käivad lainetega,” arvab Kerli. “Nad saavad hetkega väga popiks ka inimeste seas, kes muidu kuulavad täiesti muud muusikat.”
Hiphop massidesse
Eesti Laulul osalemine aitab Jaanuse sõnul viia hiphopi massidesse ning tekitada suuremat huvi kogu kodumaise muusikapubliku seas. “Selge on see, et Eesti hiphop on muutunud väga palju populaarsemaks,” tunnistab ka Kerli. “10 aastat tagasi ei teatud nii väga, mis see räppmuusika on ja elusees ei oleks Sky Plusis lastud eestikeelset räppi.”
“Enamus seltskondi paneb kuskil klubis pidu ja ei teagi, et Eesti Laul üldse toimub.”
“See ongi võit, kui suudad muuta selle inimestele vastuvõetamaks,” lisab Jaanus. Räpipunt usub, et teistest erineva muusikastiili viljelemine neile Eesti Laulul eelist ei andnud. “Helistab mingi väike hulk inimesi, mis on tervest Eestist nii väike protsent ja kõigil on siin võrdsed eelised. Kui mingi lugu välja jääb, ei see öelda, et tegemist on halva looga. Enamus seltskondi paneb kuskil klubis pidu ja ei teagi, et Eesti Laul üldse toimub.”
Räpparid Eesti Laulule
Põhja-Tallinna liikmed usuvad, et kodumaist räppi võiks vabalt olla lauluvõistlusel rohkem. “Genka võiks selle retke ette võtta,” pakub Jaanus välja. “Ta on piisavalt muhe vend ja võiks proovida. See ei ole selline üritus, mida peaks pelgama või mis paneb sulle märgi külge. OKYM käis ka ja sai poolfinaali, mis on jumala äge.”
Autor: Keilit Aedma
Fotod: Inga Aalde, Andrei Ozdoba ©ERR