Elu käib vahel mööda imelisi keerdkäike, onju? Kes oleks osanud näha, et Pelgulinnast pärit Wild Disease kirjutab projektiga Põhja-Tallinn oma nime Eesti hiphopi ajalukku nii rasvaste tähtedega? Kes oleks osanud seda ennustada? Mitte keegi! Eestis ei ole ühtegi pensionäri, pereisa, keskkooli õpilast ega lasteaia last, kes poleks seda nime või mõnda nende lugu kuulnud. Põhja-Tallinna ajalugu linnulennult kõlab umbes nii: esimene album oli täielik pomm! Maia Vahtramäe lahkus pundist. Tuli Kerli Kivilaan. Teine album oli natukene rahulikum. Risto Vürst ja Kenito lahkusid pundist. Tulid Mini ja Chance. Kolmas album oli liiga vaikne.
On selge, et edu toonud kontseptsioon ei too enam sära silmadesse ei tegijatele ega kuulajatele. Mis edasi? Edasi tuleb teha täpselt seda, mis endale meeldib. Ja täpselt seda bändi ninamees Wild teebki. Meri on maha rahunenud, torm hajub ja silmapiir hakkab selginema. Ristost sai uuesti Fate. Vana sõber on ka oma kuraditega maadlused maha pidanud ja kõige selle tulemusena sündis see lugu siin. Lugu, milles on loomulikkust ja seda “päris asja” rohkem kui tüüpide hiljutises loomingus. Duo toimib koos ansambliga ja ilma. Ma arvan, et siin on midagi peidus ja loodan, et see tuleb peidust välja juba üsna varsti.