Sügisel Club Hollywoodi kuumaks kütnud Elliphant andis paar kuud tagasi välja oma n-ö breakout albumi Living Life Golden, mille pealt leiab nii tantsulisemaid hitte kui kergete reggae vibe’idega rahulikumaid lugusid kuumadeks suveõhtuteks. Albumil teevad kaasa sellised nimed nagu Azealia Banks, Twin Shadow ja Skrillex.
Kindlasti on see vanast Elliphantist rohkem commercial ja hitihoiatustega täidetud ning mainimata ei saa jätta koostöid suurte artistidega, mis peaks tooma juurde nii kuulajaid kui ka suurendama albumi läbimüüki. Juba esimese kuulamiskorraga kõlab Living Life Golden rohkem mainstream’ina, aga ei saa öelda, et tegemist on tüüpilise raadio-popiga, sest Elliphant kompab piire ja lisab lugudele põnevaid pöördeid, mis muudavad nad kummaliselt sõltuvusttekitavaks.
Juba esimese kuulamiskorraga kõlab Living Life Golden rohkem mainstream’ina.
Septembrikuus Elliphantiga intervjuud tehes tunnistas ka lauljanna ise, et talle meeldib hüpata ühelt žanrilt teisele ja miksida kokku erinevaid stiile. Elliphanti puhul ei saa ette arvata, mida ta järgmisena teeb, sest üllatusi võib tulla tantsusaalide energilistest sound’idest indie sünt-popi ja reggae’ni välja.
Elliphanti jaoks on normaalsus vaenlane, mistõttu on algusest peale tema lugudest peegeldunud tema mässumeelne iseloom. Nii esimene lugu “Step Down” (“why don’t you just step down / from your high-horses, from where you / can’t see a thing”) kui ka sellele järgnev koostöö Azealia Banksiga räägivad kõrgklassi (ja muusikatööstuse) pinnapealsusest (“everybody wanna shine / everybody drink your champagne now / everybody is the shit / everybody is the big thing now / everybody is the boss / everybody rocking gold chains now”) peegeldades ideaalselt Elliphanti suhtumist rahasse ja võimu. Meenusid ka lauljanna Twitterisse ilmunud emotsionaalsed säutsud:
..I wish i could just fokus on music.. I Hate that i feel forsed to do product spons n FaceTime, #makinmusic2016isnotsomushaboutmakinmusic
— Elliphant (@elliphantmusic) April 15, 2016
Dont give a shit about The money,, there is no style enymore, no realnez, if u do comersal fo a phone ore a brand its ur promo,thats wrong.
— Elliphant (@elliphantmusic) April 15, 2016
I dont want money,i dont want a house in fukkin Hollywood,i want a small house in Portugal, 60.000 $ then i want to spred Ma music n Love..
— Elliphant (@elliphantmusic) April 15, 2016
Reggae vibe’idega tantsulood nagu “Not Ready”, “Player Run” või Major Lazers’i ja jamaikalasest Gyptianiga koostöös “Love Me Long” panevad soojal suveõhtul välisterrasil jala keerutama ning ausalt öeldes kujutangi ma ette end seda albumit kuulamas pigem naistegängiga lõbusal autotripil ja jätan ta seni lauale tolmu koguma.
Siiski säilib tema karismaatiline stiil, mis nõuab tähelepanu olenemata sellest, kas ta parasjagu laulab või räpib.
Elliphanti muusikastiili on keeruline defineerida. Kui eelnevalt oleksin teda kõrvutanud muusikutega nagu M.I.A ja Santigold, siis Living Life Goldeniga enam mitte. Alates esimeset loost “Step Down” loob Elliphant oma debüütalbumile popiliku stiili, mis käib läbi pea kõikidesr lugudest. Siiski säilib tema karismaatiline stiil, mis nõuab tähelepanu olenemata sellest, kas ta parasjagu laulab või räpib. Albumil on palju lugusid, mis kordamööda osutusid mu lemmikuteks, aga suurem vaimustus jäi sel korral ära. Hea album, aga seal samas mitte midagi erilist. Tekib küsimus, kui palju on Elliphant endast maha müünud ja kui suur osa otsuseid on albumi valmimisel tema teha olnud? Üks on aga kindel, Elliphanti muusikavideote värvikirevus on alati tasemel!
Autor: Keilit Aedma
Foto: Sara Amroussi-Gilissen
Täname muusika jagamise eest Sony Music Estonia’t!