Positivus festivalist on nüüd küll pisut aega mööda läinud, aga nagu ikka festivali tunne kestab nädalaid. Eriti kuna sel aastal tulevad nad kuidagi riburadapidi järjest ja tekib tunne, et kogu suvi ongi üks suur festival. Positivuselt Intsikurmule, Intsikurmult Flowle ja Eesti Hiphop Festivalile. Kui nüüd aga ausalt tagasi vaadata, siis mis jäi Positivuselt meelde ja mis vajus unustusse.
Paljud nõustuvad, kui öelda, et tõeline festivali melu toimub tegelikult hoopis telklaagris ja eks selles omajagu tõde on, aga hooliganid on muusika armastajad ning jõudsid lava eest telklasse harva. Pigem ikka käisime oma silmaga vaatamas ja kõrvaga kuulamas, mis muusikat lõunanaabrid sel aastal Positivusele meelitanud on.
Kui 10. juubeli peaesineja Ellie Goulding ootamatult haigestus, langes pisut ka festivalikülastajate tuju, aga siis astus lavale Years&Years’i solist Olly Alexander, kes täitis lavaesise mõnusa muusikaga ja fännide silmad rõõmupisaratega ning selleks ajaks kui Mark Ronson pulti astus, jõudsid ka viimased peolised telklast pealava ette tantsima.
“Positivus on ka Eesti artistidele väga hea võimalus saada festivalil esinemise kogemus ja püüda publikut lõunanaabrite seast.”
Nimi, mis küll enamusele festivalikülastajatele ja eriti välismaalastele reede õhtust meelde jäi oli meie oma kodumaine NOËP, kes ka ise tunnistas, et Positivuse publik oli vapustav. “Tunne on, nagu Märt Avandi ütleks, meeliülendav,” rääkis artist. “Ma tunnen end kõrvust tõstetuna.” NOËP ise ootas Positivusel eriti artiste nagu Oh Wonder, Seinabo Sey ja M83, aga tunnistas, et kindlasti on kohal ka mõni artist, kes võib olla heaks üllatajaks ja uueks avastuseks. “See on super cool, et on üks korralik muusikafestival siin meie regioonis. Ega sellele ei olegi midagi kõrvale panna. Sellise mastaabiga ühtegi teist muusikafestivali siin polegi. See on ka Eesti artistidele väga hea võimalus saada festivalil esinemise kogemus ja püüda publikut lõunanaabrite seast.”
Laupäeva hommikul üles ärgates tõdesid kõik, kellega juttu tegime, et ilmaga on meil vedanud. Olenemata sellest, et kaasa on pakitud varuga vihmakeepe ja paar lemmikuid kummikuid, on festivalide puhul siiski tõsi, et päikeseline ilm aitab paremini välja kanda kõik need läbimõeldud outfit’id ja pakub võimaluse teha kerge suplus festivalialale jäävas rannas. Päikeselise ilmaga nautimiseks tegid muusikat meie kõrvadele Seinabo Sey, Joss Stone, John Newman ja õhtu lõpuks veel M83. Sealt edasi said aga kõik soovijad mitu tundi telklarõõme nautida, et kell 4 öösel Cartooni live’il end tühjaks tantsida ja seejärel pool pühapäeva maha magada.
Meie ärkasime aga pühapäeval päris vara, sest Comedy Estonia tegi juba pool 12 komöödiat ja hiljem sai veel taimetoiduputkast putru tellida ning viimasele päevale kohaselt lihtsalt ringi hängida. Häid esinejaid jagus ka pühapäevaks alates Charles Bradley’st kuni õhtu peaesineja Iggy Pop’ini välja ja nii see 10. juubeliaasta festival läbi saigi. Kes soovis, jäi hommikuni koos kajakatega telklasse pidutsema ning kes enam ei jaksanud, sõitis koju. Meie sõitsime koju.
Positivus on mõnus, tore ja kodune festival, mis vast kõige rohkem igal aastal saakski üllatada just huvitava line-up‘iga. Kes kord juba Positivusele jõudnud, teab täpselt, kus asuvad erinevad lavad, kus toidutelgid ja kus wifi-punkt. Festivalialalt üllatusi oodata pole mõtet. Kuigi Positivus meelitab kohale kodumaistest festivalidest põnevamaid artiste, mõjus ta sel aastal siiski kuidagi ühekülgsena (loe: hästi palju elektroonilist muusikat). Järgmistelt aastatelt ootaks veelgi põnevamat ja erinevat muusikat, et pakkuda huvi laiemale publikule ning üllatada ka Positivuse-hunte.
Autor: Keilit Aedma
Pildid: Laura Vahter