On oht, et kõik jõuluaegsed plaadimüügirekordid saavad purustatud ning see jõuab nii noorte kui vanade kingikotti, sest miks mitte? Ta on noor, ambitsioonikas ning põrgulikult hea muusik, kellel on olemas kõik, et ainult paremini edasi minna.
Jah, me räägime Jüri Pootsmanniga tema 18. novembril ilmuvast kauamängivast “Täna”, kodulinnast, Eurovisioonist ning … Eeva Talsist. Misasja? No loe edasi!
Tsau, Jüri! Oma kodukohast hooliva inimesena küsin ka sinult alustuseks, kui palju Sa tunnetad Rapla mõju oma karjäärile ja kuidas kodulinn Sind mõjutanud on?
Rapla mõju minu muusikukarjäärile on kahtlemata suur, sest seal elades ja õppides oli ju minu jaoks ainus võimalus muusikat just seal teha. Alustasin koorilaulust, hiljem võtsin soolotunde ning sealt edasi osalesin erinevatel konkurssidel, kust ka suurema hoo sisse sain. Raplas on üleüldiselt noortele muusikutele palju võimalusi ning sealt tuleb palju uusi tegijaid. Ka äsja Noortebändi võitnud The Notes on ju Raplast pärit.
Kogu see Hooligan Hamleti tehtud visuaal, mis albumi stiili sajaprotsendiliselt ära tabas — see on tõesti lahe!
Raplast jõudsid superstaarisaatesse ning pärast sealset triumfi rääkisid, et tahad proovida uusi asju. Tänaseks oled teinud huvitavaid projekte, aga lõpuks pidama jäänud uutest lugudest kõlama jäänud jüriliku stiili peale. Kas see on teadlik Jüri käekiri?
On? Sa tunned seda? Ma ise ei saa vist isegi sellest aru. Eks ma olen ju proovinud erinevaid asju teha ning koos Cartooni ja Stigiga (Stig Rästa, you know!) eksperimenteerinud. Aga viimastest lugudest kõlama jäänud suund võiks olla see minu rada, mida hoida. See on minu rada.
Sul on kohe-kohe ilmumas uus kauamängiv. Mis tunne on ja kuidas see erineb aasta tagasi ilmunud lühialbumist?
Esimese albumiga oli nii kiire, et tegelikult ma ei teadnudki täpselt, kuhu ma tahan minna. Pea oli laiali otsas. Nüüd olen ise rohkem paigas ja tean, mida teha tahan. Ja no selle plaadiga on nüüd küll rohkem oma tunne. Olen ootusärevuses ning kuulan neid laule vabal ajal hästi palju ning juba on tekkinud paar lemmikut. Lisaks kogu see Hooligan Hamleti tehtud visuaal, mis albumi stiili sajaprotsendiliselt ära tabas — see on tõesti lahe!
Ootan väga ka „Täna“ vinüüli, sest see näeb juba välja hästi cool ja teistsugune. Kõik on justkui paigas. Uuel plaadil on mõne loo all ka minu nimi, sest olen esmakordselt aidanud kirjutada mõned meloodiad ja sõnad. Ja vot seda tahaksin tulevikus kõvasti rohkem teha!
Uuel plaadil küll ühtegi päris minu lugu ei ole, aga küll varsti tuleb.
Oma kirjutatud meloodia ja sõnadega lugude laulmisega on mingi teine tunne ka?
Jaa, kuidagi hoopis teine, nauditavam connection on. Tean natuke rohkem, kuidas seda laulda ning tean, mis emotsiooni edasi anda. Olen ju siiani olnud ainult laulja ja pole omaloomingut esitanud, aga juba varsti soovin olla muusik, kes kirjutab ja laulab oma lugusid ise ning liigun juba selles suunas. Seni aga usaldan teisi ning teen koostööd küpsemate tüüpidega. Omalooming on minu jaoks hästi oluline, aga ega ma ei tee praegu ju ka sellist asja, mis mulle ei meeldi.
Eevaga tahan kindlasti ka edaspidi midagi teha, sest see oli nii huvitav! Ta on chill, aus ja siiras.
Seadsid sa albumile mingeid eesmärke ka?
Ma lihtsalt tahtsin, et oleksin selle üldpildi, visuaali ja üldiselt kõigi nende lugude salvestamisega rahul. Tahtsin, et kui ma selle terviku kätte võtan, siis see värskelt pressitud vinüül või äsja trükist tulnud CD-plaat tekitaks sellise sooja tunde. Ja see tekitas! Kõik, mis nüüd edasi tuleb, on lihtsalt boonus. Saime meeskonnana kõik väga hästi tehtud ning plaat ilmub täpselt sellisena nagu tahtsime.
Kes veel albumil kaasa teevad?
Albumil teevad kaasa autoritena Sten Sheripov, Raul Ojamaa, Kostja Tsõbulevski, Marten Kuningas ja Renae Rain.
Kust sa inspiratsiooni saad?
Tead, ma olen väga tihti sellele mõelnud, sest inspiratsioon on ju selline asi, mis ühel lauljal justkui peaks olemas olema. Noh, nagu inspiratsiooniallikas või nii. Aga mis mind inspireerib? Ma arvan, et see on mu enda tahe edasi liikuda ja kuskile jõuda. See ei ole otseselt loodus või inimesed, vaid mind inspireerib mu enda ambitsioon.
Pidin olema perfektne ja enesekindel, aga hävisin seal täielikult.
Millise Eesti artistiga sa tahaksid koostööd teha?
Eeva Talsiga! Eevaga on väga lahe koostööd teha. Olime koos Eesti Laulu laulukirjutajate laagris ning tore oli näha, kuidas ta tegi popploo meloodiat ja sõnu. Ta oli sellest nii vaimustunud ning erakordselt lahe oli temaga koos töötada. Eevaga tahan kindlasti ka edaspidi midagi teha, sest see oli nii huvitav! Ta on chill, aus ja siiras.
Kas Eesti Laulu laulukirjutajate laager andis ka sisendi tänavu taas Eesti Laulule kandideerimiseks?
Sel aastal jätsin vahele. Ma tahan kunagi tõesti uuesti kandideerida mõne enda palaga, uurida ja puurida, kellegagi koostööd teha ja nii edasi, sest tegelikult oli ju Eurovisioon väga äge. Ja mind absoluutselt ei häiri see eelviimane koht. Kogu see värk oli minu jaoks üdini positiivne ning mõjus mulle hästi. Olen väga tänulik, et eestlased mu sinna valisid, võtsin sealt artistina maksimumi ning tahan sinna kindlasti kunagi tagasi minna.
Milline on see sündmus, mis viimase aasta jooksul sind muusikaliselt mõjutanud on?
Kahtlemata Eesti Laul. Kusjuures, ma kartsin Eesti Laulu ajal rohkem kui Eurovisioonil. Närv oli suurhallis suurem. Aga Eurovisioonil oli lihtsam: mäletan kuidas ma läksin lava taha ja ootasin. Ühel hetkel hakkas rahvas naerma ja ma mõtlesin, et „noh, see vist on nüüd hea“ ja hakkasin laulma, aga sealt edasi on täielik blackout! Isegi mahatulekut ei mäleta.
Eesti Laul näitas, et ühe perfektse esituse nimel tuleb väga palju vaeva näha. Ühte esitust valmistatakse ette pool aastat ning lugu esitatakse napilt kolm minutit, aga nii hästi kui osatakse. See lihtsalt pani mõtlema, kui tähtsad on need napid lavaminutid.
Kas Eurovisiooni suurelt lavalt tulnuna on väiksematel lavadel esinemine kuidagi teistsugune ka? Kas publik saab üldse eeldada, et annad neile endast sama palju?
Ära üldse räägi! Pärast Eurovisiooni oli mul kohe esinemine kodulinnas Raplas. Kodulinna värk on niikuinii alati teine, aga ma olen alati põdenud just väikest ja intiimset keskkonda. Ma pelgan lounge’ilikku olustikku ja seal esineda on hästi hirmutav, sest olen publikule nii lähedal. Raplas oli kontakt väga hea, distantsi rahva ja minu vahel ei olnud ning mul oli hästi suur närv. Pidin olema perfektne ja enesekindel, aga hävisin seal täielikult.
Värske plaat ei ole veel otseselt ilmunud, aga enne kui ta on väljas — millal järgmine tuleb?
Ohoo! Ilmumisaega ma ei tea, aga mul on kindlasti mõttes teha üha rohkem ise. Teha üha enam koostööd erinevate artistide ja autoritega ning tahaksin lauludesse panna rohkem ennast. Ma küll ei tea, kaua see loomeprotsess aega võtab — kas üks, kaks või isegi kolm aastat, aga ma tahan, et uus album oleks veel rohkem mina ja mõtteid on mul palju.
Kui sa praegu koju lähed, siis mis loo sa mängima paned?
Ee, kuna esitame uues raadiojaamas MyHits kaks uut lugu, siis ma lähen ja kuulan need üle. Hakkame nüüd proovi tegema ja vaatan, mida seal nipet-näpet teha annab. Lähen jah enda lugusid kuulama, nii isekas vend olengi.
Tänks, Jüri!
Kuula Jüri Pootsmanni täispikka debüütalbumit ”Täna” Spotifyst: https://spoti.fi/2gnyVZe
Albumit saadavad ka kaadritagust tööd portreteerivad lühifilmid, millest esimene osa siin: https://bit.ly/2g1Ic7G
Fotod:
Felix Laasme & Silver Mikiver