Nädalake on mööda rullinud, emotsioonid on rahunenud ja ongi aeg asi kokku võtta. Saime Hooligan Hamletiga foto ja video kategoorias meie ajaloo esimesed disainiauhinnad. Misasi on Hooligan Hamlet? Me päriselt ka ei tea. Me teame, mida meile meeldib teha, me teame, mida me usume, me teame, mis on meie meelest äge, aga me tõesti ei tea, mis me oleme ja, milleks me täpselt tahame saada. Täiesti märkamatult näiteks saime hiljuti 4. aastaseks. Nii märkamatult, et me magasime ise oma sünnipäeva maha. Tagant järgi palju õnne meile ja kõigile, kes meid toetavad/jälgivad/innustavad. Aga misasi see on, mida te toetate, jälgite ja innustate?
Paar kuud tagasi tekkis uitmõte ühineda ühe toreda ettevõttega. Ühinemise idee esimesel koosolekul küsis minust üle laua istunud härrasmees: “Ma ei saa nagu aru, misasi te olete ja, mida te reaalselt teete? Mulle tundub, et te teete lihtsalt tasuta asju, mis teile meeldib.” Ma tundsin natuke, et oleme rumalad, kuna tegeleme mingi asjaga, mis meile meeldib ja, mis otseselt meid elus edasi ei aita ja kuhugi ei vii. Samas mulle endale hullult meeldib kõike seda teha. Mulle meeldib pildistada, mulle meeldib jagada uut ägedat eestikeelset hip-hopi, mulle meeldib teha riideid, millel on peal h-täht, mulle meeldib aktiivselt vedada sotsiaalmeediakontosid ja põhiline – mulle meeldib maailma muutvatel asjadel silma peal hoida. Kõigel sellel on üks väike probleem inimeste jaoks, kes ei ole mina – sellel kõigel puudub reaalne, käega katsutav, mõõdetav siht ja eesmärk. Kuidas saab keegi teha midagi, millel ei ole lõppu, midagi, mis ei ole lineaarne? Kuidas saab mingi asi lihtsalt kulgeda omasoodu?
Aga kas mitte kulgemine omasoodu ja õnnelikult ei olegi meie kõigi eesmärk siin maamunal? Ei tahaks väga sügavale selle teemaga siin minna, nii-et edasi ei sukeldu. Kirjutasin selle kõik lahti lihtsalt selleks, et ennast endale õigustada, miks ma ei ole meie ettevõtmisele suuremat arengustrateegiat ja aasta käibe eesmärki paika pannud. Hooligan Hamlet ei ole minu jaoks kunagi olnud sihtkoht, vaid protsess. Hamlet ei ole sirgjoon kuhugi suunda, vaid ümar ala minu ümber.
Sarnaselt üldisele kulgemisele ei olnud ka Eesti Disainiauhindadel kandideerimine meie jaoks kaua küpsenud kalkuleeritud eesmärk. Esimest korda tekkis mõte oma tööd hindamisele saata 2 aastat tagasi. Ei jõudnud lõpuni teha ja jäi sinna paika. Teine kord tekkis mõte eelmisel aastal, jäi saatmata. Kolmas kord sellel aastal ja saime ka zürii poolt auhindadega pärjatud.
Auhinna pälvisid 2 projekti, kus Hooligan Hamletil väga suur osa. Loomulikult ei ole ükski projekt mitte kunagi ainult meie tehtud ja kaasas on suur hulk andekaid inimesi. Igal ühel oma roll. Tahame tänada kõiki, kes projektides kaasa lõid, brände ja koostööpartnereid, kes meid nendesse projektidesse usaldasid. Need auhinnad on tegelikult teie omad.
Graafiline- ja veebidisain / Erioskus / Foto – HÕBE
“Nike Air Max 270 lansseerimiskampaania”
CD / AD: Liisa Ennuste
Photographer: Felix Laasme
Stylist: Karin Nahkur
MUA: Gerda Miller
Uus Nike Air Max 270 on innovaatiline elustiilijalats, otseselt inspireeritud 90-ndatel ilmunud Air Max 180 ja 93 spordijalatsitest. Ka lansseerimiskampaania fotoseerias on kasutatud 90-ndate esteetikat futuristlikus keskkonnas. Fotoseeria on üles võetud uue põlvkonna kaubanduskeskuse T1 – Mall of Tallinn ehitusplatsil. Stilistika autoriks on noor, 90-ndatel sündinud kunstnik Karin Nahkur. Tulemuseks fotoseeria, mis ei jäänud märkamata ka Nike Euroopa peakontoris.
Graafiline- ja veebidisain / Erioskus / Heli/Muusika – HÕBE
“Genka X Tuul Limited Edition Collaboration”
Cinematographer: Felix Laasme
CD / AD: Kaarel Kala Kädi Eelmaa
Copywriter: Henry Kõrvits
Music Producer: Paul Oja
Stylist: Henri Vares
Räppar Genka ja kosmeetikabrändi Tuul koostöös valminud sidruneukalüpti habeme- ja näoõli tutvustav video. Stiihiline lühifilm põhjamaisest kargusest.
