Kvaliteetset vanakooli rütmi kodumaisesse räpikaruselli toob seekord L-steelo. Nostalgilistel radadel looklev pala „Hommikuvalgus“ on kirjutatud videos näha oleva korteri köögis aastal 2015. Biidi autoriks Stanislav Pantelejev. Uue loo ja muusikavideo puhul väike usutlus, mille viis sedapuhku läbi kodumaise vanakooli räpi juhatuse liige ja üks osanik Otto Suits.
Mida kujutab endast L-steelo? Kuidas peaksime sind kutsuma?
Sõnadesse on seda raske panna. Paremini annavad sellest aimu iga-aastased L-blokipeod, sealne kontingent ja muusika, mida viljeleme. Lihtsam oleks ilmselt praegu öelda, et L-steelo on hõim, mida esindan. Teema ulatub tegelikult tagasi 90ndate lõppu, mil rahvas L11 (Linnamäe tee 11, Lasnamäe) hoovist võttis kasutusele väljendi L-Style. Kiirelt sai sellest ka crew nimi. Meie, kes antud nime all muusikaskenes figureerime, oleme Linnamäe teine generatsioon: mina aka B.A.N.I (üks pimeduse nähtustest), T.A. ja DJ Slin.
Su värskelt avaldatud lugu läbib Lasnamäe teema. Mis sind sellega seob ja miks on see sulle oluline?
Loomulikult olen ma pärit Lasnamäelt ja seal peaaegu terve elu elanud. Lugu on pigem mõtisklus just Lasnas kasvamisest. Purunenud peresuhe. Üksikema väikses Lasnamäe korteris last kasvatamas. Valmis tegema kõik, mis tema võimuses, et asjad oleks hästi. Mingi aeg elasime 1-toalises korteris – mina, mu ema ja üürnik, ehk mingi naisterahvas, kes meilt poolt korterit üüris. Vahest tekkisid ema ja üürniku vahel tülid, kui viimane multikate asemel seebikaid tahtis vaadata jne. Kokkuvõttes jooksis antud teksti kirjutades palju selliseid kaadreid peast läbi. Mis neist mälestustest enim kumama jäi, on just see, kuidas ema igas olukorras alati väga jõuliselt minu eest seisis. Ilmselt kirjutasin selle teksti, kuna tahtsin omal moel ema tänada, saades aru, kui raske see kõik tema jaoks võis olla.
Miks nägid vajadust avaldada niivõrd isikliku sisuga lugu? Eriti just ajal, mil räpimaastik keskendub pigem muudele teemadele – kas see oli teadlik vastandumine või peitus ajend mujal?
Tegelikult ma ei ole kunagi tahtnud eriti muusikat avaldada, aga mida aeg edasi, seda rohkem olen ma hakanud mõtlema, et see võib kellegi teise jaoks midagi tähendada. See, millele mingi nn räpimaastik keskendub, on mul ausalt täiesti… pooogen. Me käime oma rada sügaval selle maastiku all.
Kuhu oled oma muusikalisel teekonnal liikumas? Mida järgmiseks oodata võib?
Hetkel on plaanis paar sammu tagasi astuda ja üks kauaküpsenud projekt välja anda, mis on kirjutatud vahemikus 2010-2019. Seda just selleks, et anda põhjalik vastus küsimusele, mida kujutab endast L-steelo.
Päisefoto autor: @yoitsfella