Mäletan, et 2005. aasta algas üsna tormiliselt ja seda sõna otseses mõttes. Tormiliselt ta ka jätkus, sest sama aasta aprilli kuus andsid härrad Tommyboy ja Alko välja oma teise albumi nime alt Noizmakaz. Albumi nimeks sai “Valitud mõtted” ja ülejäänu on ajalugu nagu öeldakse. Album tähistab oma suurt juubelit ja selle uhke sündmuse puhul on aeg koos päevakangelastega korraks ajas tagasi vaadata.
2000-ndate keskel ajal kajastasid Eesti räpsi peamiselt internetifoorumid ja lugude jõudmine raadiotesse, oli pigem haruldus. Konsade puhul saame kerge muigega meenutada kultrapidusid ja koolidiskosid. Seda enam on äge tähistada albumi “Valitud mõtted” 20. sünnipäeva. Album, mis murdis barjääre – jõudis raadiotesse, leidis kõlapinda ka väljaspool räpiskenet ning pakkus meile 16 loo jagu ajatut materjali, mida jälle aeg-ajalt kuulata ja nautida. Tänaseni pean lugu “Monument” üheks parimaks Eesti räpsi looks läbi aegade. Ja kui keegi tahab debateerida sel teemal, siis tulge aga. Võtsime hetke aega ja vahetasime mõtteid päevakangelaste Alko ja Tommyboyga nii “Valitud mõtted” albumi sünnist, sellest perioodist, uue aja räpist ja paljust muust.
Kelle ajendil, mis ajal ja mismoodi sündis selline duo nagu Noizmakaz?
Tom: Mina olin mingi aja kirjutanud ja räppinud, esimesi asju sai kribada millagi gümnaasiumi lõpuklassis. Aasta oli 1993-94. Gert aka Alko ilmus pilti läbi mu klassivenna Jukka ehk Gerdi vanema venna kaudu 1997. aasta suvel. Alguses räppisime biitidele, mida vinüülide b-pooltel instrumentaalidena leidus, Alkaholiksi “Likwidation” albumi omad näiteks, lisaks Brand Nubiani, KRS One, Black Sheep ja taoliste artistide instrud. Noizmakaz nimi sündis siis kui me hakkasime tegema live, aga päris ausalt – ma ei mäleta seda nimesaamise värki väga täpselt enam.
Gert: Otsisime mõlemad võitluskaaslast. Olin juba mõnda aega vaikselt riime kirjutanud ja kodus teki all kassettmakiga esimesi salvestusi teinud. Noizi nimi oli esimest korda peo plakatil 97-98 aastavahetusel, kus me T-Boyga freestyle vormis üles astusime. Aga mäletan hästi, kui Tom ja Arto mind ’97. aasta suvel esimest korda enne pidu mikriproovi tegema kutsusid. Mikrofonid olid defitsiit ja kohale jõudsid need alles öösel, kui pidu oli juba täies hoos. Proovist sai sujuvalt esinemine koos T-Boy ja Droopyga ja esimest korda räppisin siis mikrofoni publiku ees. Või kui päris täpne olla, siis dj puldi tagant pool salaja. Dj pult oli ehitatud nõukogudeaegse Villise auto sisse ja enamus publikust ei saanud ilmselt arugi, et mingi live toimunud oli.
Miks sai nimeks just Noizmakaz, oli see välismaine kõla või midagi muud?
Gert: Nime ristiisa on Tom. Ühel hetkel ta selle nime kaabust välja tõmbas ja mina vastu ei olnud. Tollal räppisime inglise keeles ja sellepärast tundus ka ainuõige võtta endale inglisekeelne nimi.
Tom: Me alustasime räppimist inglise keeles ja pigem tuli nimi sellega seoses. Selle nimekujuga on saanud muidugi korraliku tüporallit läbi meie ajaloo. Noisy Meicars, Nicemeikers, Nosemikers jne.
“Midagi keerulist ei olnud, pigem oli kõik muusikaga seonduv väga lõbus.” – Alko
Lähme inteka peategelase – albumi “Valitud mõtted” juurde, mille 20. sünnipäeva tähistate vinüüliga. Mida mäletate selle albumi sünnist, salvestamisest ja välja andmisest? Toona oli albumeid kindlasti keerulisem välja anda kui praegu?
Tom: Minu mälestustes oli “Valitud mõtted” meie koostöö kammbäkk. Peale mitmeaastast koos muusika tegemise pausi ja elu väljaspool Eestit, ei olnud siia tagasi tulles mingit kindlat visiooni ega plaani edasise Noizi tegemise osas – vähemalt minul polnud. Keskendusin pigem oma sooloasja ajamisele ja salvestamisele ning sellest sündis 2004. aasta kevadel album “?MC”. Gert süütas huvi proovida midagi uut teha, pigem oma uue saundiga. MPC, mille ta oli USA-st kaasa vedanud littis võimsalt. See saund intrigeeris ja asusime katsetama. Lisaks oli minu jaoks inglise keeles räppimise aeg lõppenud ning juba paar eelnevat aastat olin kirjutanud emakeeles ja timminud sõnamängu, et too voolaks sama hästi kui varem inglise keeles tehes.
Gert: Meil oli tegelikult hunnik emakeelset materjali juba olemas. Esimese albumi poole pealt läksime teatavasti eesti keelele üle. Trobikond lugusid oli demodena salvestatud. Lisaks oli taustu ja tekste üle. 2002-2003 viibisin mina USA-s, Tom Taanis ja Noiz oli pausil. Ühendriikidest naasin ma kodustuudio tehnikaga: mikker, monitorid, sämpler, midi keyboard, sünt, mikserpult, grammar jne. Aeg oli edasi läinud, arvutite võimekus oluliselt kasvanud ja kodus salvestamine ja produtseerimine oli uus reaalsus. Minu plaan oli salvestada järgmine album – teha seda eesti keeles, sämplides Eesti muusikat ja luulet. Luua üdini oma ugrimugri tõlgendus räppmuusikast. Esimesed versioonid lugudest “Diskokuul”, “Hääled kivilinnast” ja “Tänavate sümfoonia II” pärinevad tegelikult 2001-2002 aastast. Võtsime paremiku olemasolevast, kohendasime sõnu ja biite ning salvestasime otsa hunniku uut materjali ja album oligi sündinud. Midagi keerulist ei olnud, pigem oli kõik muusikaga seonduv väga lõbus ja tegime seda kõike suure õhinaga. Nii tummine sai see album ilmselt tänu sellele, et valmis pika aja jooksul sõelale jäänud ideedest. Väljaandjad oleme plaatidele alati leidnud käigu pealt.
“Valitud mõtted” oli teie teine täispikk album, 16 rada ajatut materjali. Kuidas see album toona vastu võeti?
Tom: Meie vaatest võeti album vastu väga hästi – üle ootuste hästi. Kuna me oleme olnud esmalt kontsertbänd ikkagi siis see, et meie muusikat hakkas kostuma üleriigilistest raadiojaamadest nagu R2 näiteks, oli väga tõstev tunne. Meie muusikat mängiti ja kirjutama hakkasid erinevad ajakirjad-ajalehed, kes soovisid juttu teha. Publiku mõttes tõi täis-emakeelne album kuulajaid juurde. Pärnus ja lähemates maakondades meid teati juba, “Valitud mõtted” avardas kodumaa kaarti oluliselt.
Gert: Üle ootuste hästi võeti vastu. Lisaks R2-le jõudsid singlid ka peavoolu raadiojaamade playlistidesse, internetti ning levisid ka skeenest väljapoole. Ühtegi auhinda me kunagi võitnud ei ole, kuid publiku näpud olid alati püsti ja refräänid lauldi meie eest.
2005. oli aeg, mil Eesti hiphopi kajastasid peamiselt foorumid, mida ja kui hea sõnaga meenutate toda foorumite aega?
Tom: Foorumid olid oluline osa 2K esimese otsa tagasiside seisukohalt. Huvitav oli lugeda kasutajate diskussioone lugude, biitide, riimimise osas. Tihti ka naljakas, sest igasuguseid fankisid kodusalvestisi jagati ja räpijuttu jagus 24/7. Sealt nn. foorumiräpi ajastust tuli mitmeid uusi MC-sid, kes tänaseks on välja andnud palju head räppmuusikat. Selle kõige baasilt tekkis korralik kimbuke korraldajaid ja kohalike sündmusi väljaspool Pärnut, Tallinna ja Tartut. Pigem oli see aeg viljakas mitmes mõttes kogu skenele.
Gert: Foorumid olid tolle aja sotsmeedia ja infokandja, seda eriti alternatiivmuusika jaoks.
Albumil on omajagu feat’e (Hirm, Skazo, Jilio, End-L, Laura, Belka ja Luiks, Leelo Tungal), kuidas nendeni jõudsite ja mis põhjusel just need külalisartistid?
Tom: Kollabode kaasamine on alati supervõte lisada kogu asjale vunki või aktsenti. Kõik kaaslased on meie sõbrad-tuttavad ja seetõttu on kohe olemas sarnane mõtte-kaaslus, mis teeb teemast rääkimise loomulikuks ja lihtsaks. Saab lugudesse uusi vaatenurki, hääli ja meeleolu, mis lõppkokkuvõttes teeb lood kihilisemaks ja mahlasemaks.
Gert: Räpparitega feat’e oli tegelikult ainult paaris loos. Mis oli võibolla esmakordne ja aitas meie muusikal ka skeenest väljapoole levida, oli andekate pillimeeste ja lauljate kaasamine.
Kas uue vinüüliga on plaanis või juba välja tulnud ka mingeid uusversioone, remikse, mida kuskilt kuulata saab?
Gert: 10. oktoobril ilmus uus versioon loost “Peremees”. “Valitud mõtted” albumi lugudele hetkel remixe plaanis ei ole – rõhk sõnal hetkel. Meie lugudest tehtud reemikse läbi aegade leiab meie Bandcampist.
Ajastu märgiks olid sel ajal ka erinevad kultrapeod. Kas mäletate ise ka mingeid ägedamaid, huvitamaid, naljakamaid seike selle aja laividelt?
Tom: See meenutamine vajaks mingit pikemat podcasti-stiilis jahvatamist. Kultrapidudest toon ehk 2 näidet ja neist esimene kuskilt Peipsi äärest. Kohalik majaboss, kes varasemalt kinnitas, et laiviks vajalik tehnika on olemas, presenteeris uhkusega tiibklaverit ja saali nurkades lae all rippuvaid kõlareid – voila! Sebisime kiirelt Tartust mingi kola kohale, et asi ära ei jääks. Teine episood ei olnud küll kultuurimaja ots, aga juhtus miskis Pärnu keskkoolis. Lavale tõsteti kaks kidravõimu, kuhu olid mikrid kinnitatud ja biidi mängimiseks sai boomboxi – andke kuuma! Kuna jõudsime otse ilma saundi tegemata siis tuli mängida olemasoleva käega. Kontsert toimus ja autogrammid said jagatud.
Gert: Filmilint hakkas silme ees jooksma. Paljud neist meenutustest trükimusta välja ei kannata. Aga näiteks oleme ka korra esinenud peosarjal, mille peaeesmärgiks oli igal aastal teise ilma saata üks külmkapp. Erinevad võistkonnad elasid ennast vaese kapi peal välja, kasutades selleks: kette, kurikaid, erinevaid tulirelvi, lõhkeainepakette ja kurat teab veel mida – lisaks peaesinejale (külmkapp), esines pärapõrgus diiselgeneraatori jõul ka Noiz.
20 aastat on pikk aeg, Ats küll mõtles, et aeg on hapu võib-olla (pun intended), aga kui lühidalt kokku võtta, siis mis on peamised muutused räpi skenes võrreldes tollase ajaga?
Gert: Valikut on rohkem.
Tom: Kõik räpivad tänasel päeval, samas mitte kõigi räppimine ei oma hiphopkultuuri vaatest mingit relevantsust ega muusikalist või lüürilist väärtust. Tegijate kogus on kasvanud, aga paratamatult on kasvanud ka suvalise pasa osakaal. Tähelepanu vajaduse rahuldamisega kasvanud klikijaht ja sotsiaal – ning igasugune muu meediandus, on seda agendat ka uhkelt toitnud. Attention is a drug and everybody‘s on it – Alkaholiksi MC Tash lasi just sellel teemal loogi välja. Samas on igale pealiskaudsusele alati vastuliikumine ja õnneks tuleb minu jaoks piisavalt väärt räppareid ja mussi meie emakeeles. Äge on näha uusi verinoori tüüpe, kes on keskendunud keskpärasest popijurast kõrgematele püüdlustele.
Loos “Valitud mõtted” räägite lugude kirjutamisest erinevatel teemadel. Seal on rida “Ei teagi, kas naudin rohkem tulemust või protsessi” – kas 20 aastat hiljem, nüüd teate kumba rohkem naudite ja miks?
Gert: Naudin jätkuvalt mõlemat, sest ilma protsessita ei ole tulemust.
Tom: Protsessiga on nagu laste kasvamisega veidi. Teed silmad lahti, mingi väike arusaamatu klimp ukerdab, teed uuesti silmad lahti ja terane täisinimene seisab su ees. Ja siis mõtled, et pagana päralt, kuhu see aeg kadus. Ehk siis protsess on lühike, naudi kuniks kestab. Kui lugu on valmis, siis on lugu valmis. Lõpp. End. Finito. Lood muidugi elavad niikaua kuni neid esitatakse, mängitakse ja inimesed mäletavad.
Samas loos toote välja, et igas loos on võimalik olla erinevas rollis. Kui keeruline on võtta loo jaoks mingi kindel roll? Kas peaks jääma ainult iseendale truuks või just on põnevam proovida panna end erinevatesse rollidesse?
Tom: Eks neid rolle on igal normaalsel inimesel elu jooksul mitmeid. Päevatööl on meil hoopis teine roll kui kodus ja näiteks klientidega suheldes reserveeritum olek kui sõpradega lobisedes. Empaatiaharjutusena on räpp andnud võimaluse mõtestada ja sõnastada mitmeid tegelasi ja nende juhtumisi. Ma pean seda arenenud MC või üldisemalt inimese tunnuseks, kui ta suudab kirjeldada elu mitte ainult enda mätta otsast. Iseendale truuks jäämine seisneb pigem mingite elupõhimõtete järgimises ja need omandatakse kasvatuse kaudu. Mingid käitumise viisid võivad ka muutuda aga oma loomuse sügava otsa vastu ei saa keegi. Muidugi on põnev mõelda end täheks või kuuks vahel.
Gert: Räppari alterego on juba iseenesest roll.
Pärast seda albumit, andsite välja veel kaks. Mis põhjustel selle projektiga lõpetasite, kas lihtsalt asi elas oma elu ära ja oli aeg proovida midagi muud?
Gert: Asi elas oma elu ära. Funi, aega ja motivatsiooni ei olnud enam nii palju kui varem. Tulid uued väljakutsed – pere, lapsed ja päevatöö.
Tom: Ma ütlen alati, et kui tegemine ei idane ega mädane, siis tuleb tegeleda muude asjadega. Eks elu ongi üks suur väljakutse, küsimus on kires ja prioriteetides. Mul on olnud piisavalt palju muusikalist väljakutset ka väljaspool Noizi – blessed – või kuidas see moodne huige kõlabki.
“Vanakooli kultuuritarbijana on mu jaoks sisu alati olulisem kui pakend.” – Tommyboy
Praegusel ajal, kus kuvand ja taust ja sotsiaalmeedia võib-olla domineerib üle loo sisu enda, kui oluliseks ise peate loo sisu, teksti ja mingi kindla mõtte edasi andmist?
Gert: Pean oluliseks. Hea räpilugu peab suutma verbaalselt mu meelt lahutada.
Tom: Vanakooli kultuuritarbijana on mu jaoks sisu alati olulisem kui pakend. Samas mõni pakend suudab ikkagi üllatada, vahel ka positiivselt. Sotsmeedia koosneb lõviosas pakenditest, fassaadidest, kes siis ikka tahaks oma üksluist argipäeva või ebaedu eksponeerida? Seetõttu on tähelepanuvõime ja keskendumisvõime enamjaolt täiesti peetis paljudel hevijuuseritel, eriti noortel. Ja kui sa loo sisu ei suuda järgida, siis lõpuks on kõik muusika 20-sekundilised jupikesed, hea kui mingi üks lause lüürikat ka pildile mahub. Reels culture on ohtlik sitt ja ometi nii haarav, täiuslik droog. Lool peab olema sisu nii muusika kui lüürika poolelt, alati.
Vahepeal olete jõudnud mõlemad teha väga palju erinevaid projekte, millest oleme ka siin Hooliganis rääkinud. Mida uut ja huvitavat on järgmisena tulemas?
Tom: Üritan jõudumööda tegeleda oma juubelialbumi salvestamisega ja ports lubatud fiite on ka käsil.
Gert: See jääb üllatuseks.
Kus teid järgmisena näha saab? Kas vinüüli välja andmisega kaasnevad ka mõned kambäk konsad?
Tom: Üks vihje – Eesti Hiphopfestival tähistab järgmine aasta 20. toimumist.
Gert: Mind saab näha Nõmme linnaosas ringi patseerimas..
Kust ja kuidas on võimalik soetada juubeli vinüüli?
Tom: SIIT, või läbi meie Spotify leiab samuti merchi ja plaadilingi. Ja loomulikult võib nii mulle kui Gerdile alati otse kirjutada.
Shout outs:
Tom: Alko, DJ Kayot, DJ Lauri Täht, MC Small, oma pere, kõik sõbrad, kellega on saanud muusikat teha ja kõik kes on mulle inspiratsiooniks olnud! 2Fast gängsterid, kes hoolitsevad meie merchi eest, kõik partnerid, kes on läbi aja õla alla pannud, head fännid – 1LUV!
Gert: Shoutoutsid lähevad kõigile kaasteelistele, muusikas ja elus, peace!
Facebook: Noizmakaz
Merch: Noizmakaz
Youtube: Noizmakaz
Bandcamp: Noizmakaz