Kodumaine ketsimaailm on põnevaid inimesi täis ja oleme jälle ühe kinni püüdnud. Seekordse persooniloo peategelaseks on väikeettevõtja, fotograaf ning kirglik ketsikoguja Getter Kuusmaa. Vestleme Getteriga ketsidest, keskkonnast, fotograafiast ning saame Getteri lahkel loal ja tema tehtud fotode abil põigata hetkeks ka tema isiklikku oma kätega ehitatud SneakerRoom‘i. Just – sel ajal kui see pandeemia kõigil jalad alt lõi, otsustas Getter käed pahtliseks teha ja selle remondi käigus sündis mõnusalt omapärane, stiilne, vahel kodukontorina (a no, kes ei tahaks sellises kontoris töötada) kasutatav SneakerRoom.
Alustuseks pean ma küsima, milline oli su esimene legit kets?
YZY 350 “Oxford Tan”.
Mis on su lemmik kets?
adidas Stan Smith – esteetiline klassika võidab alati ja disainilt täielik lemmik YZY 700 “Wave Runner”.
Mis sind ketside juures esimesena võlub – disain, mingi lugu, mis antud riliisiga kaasneb, huvitav koostöö – kõik eelpool nimetatu, või hoopis midagi muud?
Esimese asjana kõnetab mind ketsi puhul tõesti selle taga olev story. Mulle meeldib, et kui ma kannan midagi, mis esindab mulle omaseid väärtusi ja tekitab tunde, et kuulun kuhugi. See kuuluvuse ja community osa on minu jaoks nr 1. Näiteks, enamus oma ketse ostan ma Kopenhaageni ketsipoest NAKED, mis on spetsiaalselt naistele suunatud pood ning neil on väga tugev community tekitatud. Ma küll ei ela Taanis, aga olles nende klient, tunnen siiski, et olen osa nende väärtustest ja tegevusest. See on äge tunne. Ühed minu hetke lemmikud ongi just nende consortium toss adidas Magmur Runner.
Ja näiteks Girls Are Awesome collabid on midagi, mille puhul ma tean, et see kets esindab midagi palju rohkemat kui lihtsalt ketsi – see on kõikide tüdrukute ja naiste eest seismine. Eriti lahe, kui seda kannavad muidugi mehed! Ja loomulikult SNS kogukond – ma ei jõua ära oodata, et oma SNS x Stan Smithidega, New Yorgis või Tokyos, nende baaris paar drinki teha.
Aga kindlasti olen ma teinud valikuid ka puhtalt disaninist lähtuvalt ehk kui see on lihtsalt nii esteetiline ja ilus. Ja muidugi koostööd teiste artistide ja kunstnikega nagu Kanye, Pharrell, Jerry Lorenzo, Beyonce, Donald Glover ning tulevikus loodetavasti rohkem Tommy Cashi collabe.
Mäletad sa, mis hetkest sinust sai nö teadlik tarbija kes jälgis, mis millal välja tuleb ja püüdis siis neid pärleid endale noppida?
Ma arvan, et see on kujunenud nüüd umbes 5 aasta jooksul. Alguses pigem teadmatumalt ja agaramalt ja aja jooksul kasvanud sinna sisse ja hakanud hindama enda jaoks täpselt neid eelpool nimetatud punkte. Ma olen võtnud mindseti, et kvaliteet enne kvantiteeti ja kõik on ikka minu, mitte kellegi teise jaoks.
Mis on tänini sinu silmis kõige omapärasem collab kets ja mis mulje jättis sulle koostöös Tommy Cashiga väljaantud (ilmselt maailma kõige pikemad ketsid iial) Adidas Superstarid?
Tommy Cashi collab on eepiline! Suured kiitused kogu tiimile ning visuaalide loojale Felix Laasmele! Need editorialiks loodud ketsid on muidugi ainulaadsed ja ma siiralt loodan, et need jõuaksid kunagi näiteks Kumusse väljapanekule. Collabidest veel, mis on olnud ehk erilisemad, on meelde jäänud Sean Wotherspooni adidas Superstar Superearth, tema disainitud Air max 97 on ka üks mu vaieldamatu lemmik Nike kets. Kõik adidas x Jeremy Scottid on väga hullud ja no värskemad YZY Foam Runnerid tsiteerides klassikuid: what are those?
Üldiselt on inimestel kodudes elutuba, lastetoad, magamistuba ja vannituba. Sa võtsid kätte ja disainisid oma kätega ketside jaoks eraldi toa. Kust see mõte tuli ja kui kaua see aega võttis, et ketsid omale päris oma pesa said?
Eelmine kevad kui eriolukord kehtestati olin vabakutselisena päevapealt põhimõtteliselt töötu. Esialgne šokk asendus rahutusega ja ma olen olemuselt selline tüüp, kes väga niisama istuda ei oska. Kuna nii ehk naa oli plaanis üks hetk alustada ühe vana maja remondiga, siis mõtlesin et what the hell, ma hakkan ise otsast peale. Polnud kunagi elus enne krohvinud ega pahteldanud, aga õnneks elukaaslane, sõbrannad ja YouTube tulid appi. Aega võttis, aga asja sai ning võin uhkusega öelda, et olen tõesti selle toa täiesti ise teinud. Aga miks sellest just ketsituba sai, ma ausalt isegi ei tea. Tundus, et oleks lahe kui saaks kuidagi artsymalt oma ketse hoida. Tegelikult on sellel toal ka kontori funktsioon ja seal on päris inspireeriv töötada.
Eestis kasvab ketsikultuur üsna jõudsalt ent on ikka lapseketsides (jep, asendasin just kingad ketsidega). Millest on siinsel ketsimaastikul puudus?
Suurim puudus on, et tulenevalt meie turu eripärast ei jõua siia suurimaid riliise ja näiteks adidasel on uus äpp CONFIRMED, mis ongi tehtud spetsiaalselt kogukonna ehitamiseks ja eksklusiivsemate dropide ostmiseks, samamoodi nagu Nike SNKRS. Confirmed’is toovad nad neid ketside taga olevaid lugusid sinuni ja loovad eepilisi editoriale. Kahjuks ei saa seda aga siin Eestis endale alla laadida. Mul on hea meel, et Eestis on inimesi, kes sellega tegelevad ja näevad vaeva, et seda parandada ning tekitada võimalusi, et siia jõuaks ka üht-teist. Kuid õnneks on maailm e-poodide näol vaba ning midagi otseselt ostmata ei jää. Muljetavaldav kui kiiresti nt SNSist või NAKEDist ketsid sinuni jõuavad.
Tulles ketsimaastiku juurde maailma mõistes, siis suurim puudus minu, kui naise jaoks on see, et see ala on jätkuvalt väga meeste poolt domineeritud. Endiselt ilmub palju ketse alates suurusest 40, mida mina oma 38 jalaga endale soetada ei saa ja tehakse nö “WMNS exclusives” mis justkui on tore, kuid point on ju selles, et naised ei vaja oma produkti, vaid tahavad ka olla osa kogu sellest maailmast. Üleskutse: “We don’t need more womens exclusives, we need more inclusive sizing”. Head kontod, mida nendel teemadel jälgida: @ttfinlay ja @sallyssneakers.
Sa oled võtnud ette sellise põneva väljakutse, et käesoleva aasta jooksul ei soeta sa ühtki ketsipaari ega rõivaeset. Millest selline idee ja kuidas seni õnnestunud on?
Idee tuli puhtalt sellest, et kui aus olla, siis on mu kapp riideid täis ja no üks tuba ketse, millest enamus lihtsalt seisab. Minu tegelik vajadus on kordades väiksem, kui see, mis ma tarbin ning see on kurb. Kuna mul on ka väike laps, siis ma siiralt tahaksin, et ka kui tema on täisealine, on tal olemas planeet Maa, kus on puhas meri, mets ja neli aastaaega. Ma loodan, et see aasta on mulle heaks õppetunniks, kuidas saada vähemaga hakkama ning kõike, mis on ilus ja lahe, ei pea endale kohe soetama. Hetkel olen pea kolm kuud ilusti hakkama saanud ja ausalt on see palju lihtsam, kui ma arvasin. Eriti riiete poole pealt, nii palju lihtsam on endal olla.
Ketside poolelt jah, on paar sellist riliisi olnud, millest mul on siiralt kahju, et ma pole saanud neid endale kollektsiooni soetada. Ning ma ilmselt pean suvel siiski ühe erandi tegema, sest Y3l tuleb välja kets, mis on ägeda Eesti naise Maarika Karmi disainitud. See on lihtsalt nii lahe ja ajalooline, et peab oma kollektsiooni lisama. Selliseid asju peab toetama!
Millised on 2021 riliisid, mille pärast ettevõetud eksperimenti salaja kirud ja vannud?
Hetkel teadaolevatest Girls Are Awesome x adidas Forum Low, Ivy Park x adidas Super Sleek Boot “Icy Park”, Pharrell NMD Human Race “Pink”, YZY 450 “Dark Slate”, YZY 350 v2 “Mono Mist”, Ultraboost 21 ja kõik mis tuleb adidas basketball x Jerry Lorenzo poolt.
Kuidas on su tarbimiskäitumine aastatega muutunud?
Väga palju ja see ei ole seotud ainult riiete ja ketsidega, vaid ka kõige muuga. Toidu-pakendite-kosmeetika-kodusisustusega, isegi uudiste ja sotsiaalmeedia sisuga. Teadlik tarbimine ei ole enam midagi haruldast, see peaks olema iga inimese ja pere elementaarne osa elust.
Adidas x Parley koostöö tähistas hiljuti viiendat sünnipäeva. Ketsid, mis on peaaegu üleni valmistatud taaskasutatud plastikujääkidest, mis ookeani kallastelt kokku korjatud. Kui olulised need sammud on keskkonna ja eeskuju seisukohalt?
Ääretult olulised – kui ettevõtted ei lähe kaasa muutuva maailma ja uuendustega, siis jäävad nad paraku rongilt maha ja mida põlvkond edasi, on nende tegevus üha vähem jätkusuutlik ning nad ei suuda võita endale ei kliente ega inimeste usaldust. Parley kõrval on veel hea näide uus seene nahk MYLO, mille Stella McCartney ketsid peaksid see aasta välja tulema. Tal endal juba tuli paar toodet endanimelise brändi alt sellest materjalist välja. Ma ei ole isiklikult suur kunstnaha ehk nafta fänn, sest see on tegelikult maailmale kordades kahjulikum, sest ta ei lagune ega kõdune ja on tegelikult ka inimesele väga ebatervislik, kuna ta ei hinga. Aga see seene teema on väga paeluv ja huvitav, sest ta on looduslik. Kindlasti tahaks ära proovida ning usun, et see võib olla täiesti uus normaalsus.
Mis on need sammud, mida sa ise igapäevaselt-kuiselt teed, et keskkonda hoida ja tarbimist vähendada?
Kõik elementaarsed asjad – sorteerin prügi, taaskasutan pakendeid, müün maha seisma jäänud riided ja ketsid second handides, kirbukates või annan lihtsalt sõbrannadele või õele. Tarbin võimalusel kodumaist sööki ja jooki, lähen oma kottidega poodi – mul on näiteks Nõmme turul oma muna plug, kelle juures käin juba pikemat aega samade karpidega. Eelistan pigem kallimat ja kauapüsivat toodet odavale. Valin materjale, mis oleks kvaliteetsed ja ei laguneks peale esimest kandmist. Kohe kui ilm lubab sõidan võimalusel ratta ja rongiga. Väga uus ja lahe ettevõtmine on Rasmus Raski Bringpack ringlusesse mõeldud korduvkasutatavad pakendid just restoranidele. Alates pandeemia algusest on Wolti ja Bolti koju tellimused kasvanud hüppeliselt ja sellega seoses ka pakendite tarbimine. See peaks aitama seda vähendada ja ma väga loodan, et see laieneb peagi üle kogu maailma.
Kuidas sa suhtud ketside resellimisse?
Mul ei ole selle vastu otseselt midagi, kui ma vaatan kui ägedalt seda on tegelikult teostatud näiteks sellisel platvormil nagu GOAT. Need on paraku selle mängu reeglid ja thats it. Ma isiklikult unistan, et kunagi on meil rohkem nii öelda vintage ketsipoode, kust ma saaks soetada juba kasutatud ketse, mis ehk on erilisemad. Nagu Londonis riiete omad, kust võid leida äärmiselt luksusliku disaini. Või siis olla kunagi ühe sellise omanik.
Ketside kõrval on sul teinegi kirg – fotograafia – kuidas sa selleni jõudsid?
16-aastaselt Inglismaale kooli minnes võtsin üheks aineks endale fotograafia ja sealt see alguse sai. Pallase Kõrgemas Kunstikoolis omandasin ka fotograafi eriala kõrghariduse. Võlus siis ja võlub siiani see, mida saame ühe fotoga edasi anda – on see siis kunstiline mõte või mingi moe ja ilu valdkonna lugu. Ma olen sellest drivest sõltuvuses, et lahedate tiimidega head materjali luua.
Kas sa mäletad oma esimest kaamerat ja kas sul on see tänini alles?
Jaa, see on 35mm filmi kaamera Pentax k1000, mis kahjuks lakkas üks hetk töötamast, aga praegu kaunistab ta SneakerRoomis riiulit.
Lõpetuseks – mis on ühist ideaalsel fotol ja ideaalsel ketsil?
Lugu, kirg ja esteetilisus ehk mingi emotsionaalne tunne, mis tekib teose tajumisel.
—
Getter Kuusmaa tegemistel saad silma peal hoida Instagramis @getkuu ja kodulehel https://www.studioget.ee/