Intervjuu: Genka ja DEW8 uuest albumist “DOOM” – tahtsin toorelt lihtsalt räppida

Kodumaise muusika kuulajale juba tuttav duo Genka ja DEW8 on valmis saanud uue albumi “DOOM”. Uus teos on tume ja kõlab teistmoodi. Lisaks on albumil kasutatud, nende nõusolekul muidugi, Erkki-Sven Tüüri ja Jaanus Nõgisto loomingut. Tunnustatud hiphopi duo varasemas loomingus kohtusid omavahel kunst, kurbus, viha, ego, ego surm, huumor ja moraal. Ka “DOOM” ei eksle neist märksõnadest kaugele, kuid tegemist on kordades emotsionaalsema kuulamisega. Albumi tegemise tagamaid avavad Genka ja DEW8.

 

 

Nägin Lil Yachty tsitaati oma viimase albumi kohta, et “FUCK ANY OF THE ALBUMS I DROPPED BEFORE THIS ONE.” Kuidas tunne on, kas “DOOM” tuli parem kui kõik eelmised? 

Genka: Lil Yachtyl on õigus. “DOOM” on tugevalt ajastu ja hetkeemotsioonist inspireeritud. See teeb minu jaoks selle võrdlemist eelmistega raskemaks. Ta on minu jaoks teistsugune album.

DEW8: Kindlasti on “DOOM” teistsugune ja samm edasi iseenda jaoks! Aga Lil Yahti uued lood on lahedad, muidu ma pole fiilinud. Henry soovitas ükspäev stuudiosse tulles kuulata, et veits Pink Floydi viskab. Meil viskab natuke Sabbathi vaibi sisse.

 

Räpp on lõpuks head tekstid ja kõvad biidid. Sinu puhul juba üsna pikka aega. Kas lähenesid “DOOM”-i puhul muusika tegemise protsessile enda jaoks kuidagi teistmoodi? Või võtsid just kasutusele kõik varasemast õpitud parimad praktikad?

Genka: Ma püüdsin suht vähe mõelda ja lihtsalt sõnu tulistada. Niipalju kui tuleb, vähem mõelda loo refräänidele ja mingitele catchydele kohtadele ja kuidas seda lives teha jne. Tahtsin toorelt lihtsalt räppida. Või produmisel  näiteks kasutasime korra teistsugust taktimõõtu loos “Mis pilt on?” mida ma arvan, et väga palju Eestis tehtud pole. Või näiteks mõnes puudub percussioni osa üldse ehk meil polegi nagu biiti. Et need kõik olid kuidagi teistmoodi. LIsaks veetsin tavapärasest rohkem aega stutsis koos ja õiendasin produ osas kaasa ja segasin Siimu

“Ma tunnen, et mul on endiselt midagi öelda ja ma olen räpis nagu Jana Hallas oma instapiltidel – endiselt vormis.” – Genka

Tänapäeva räpp on ulmeliselt mitmekesine. Kas albumil on sinu jaoks mingi kindel saund või žanr? Kui ei ole, siis miks ja kui on, siis milline ja miks selline.

DEW8: Tunnen, et nüüd siis olen asunud esindama seda tahku hip-hop musast, mida siis võiks võrrelda rokk muusikas alažanritega psühhedeelne, doom, prog, stoner rock. Et meil ongi nüüd hip-hopis tekkinud juba kuskil since 2009 selline teatavat sorti hip-hop, millel pole otseselt mingit nime veel. See on siis see skene, mille mõnesmõttes lõid Roc Marciano, KA, Muggs ja Alchemist. Siin on rõhk kunstil ja see pole ka selline pretencious art räpp. Pigem siiras soov teha loomingut ja muusikat muusika ja kultuuri pärast. Ja seda kõike loomulikult kuna ma enne hip-hopi tegemist olin kümnendi jagu tegev rokk muusikas ja eelnimetatud alažanrites. Et vastates küsimusele, siis ma tunnen, et olen leidnud iseennast taas üles inspireerudes teiste loomest. Loodan, et ise suudan sama tekitada.

 

Alati on cool öelda, et teised ei huvita, aga kui palju “DOOM”-i tegemisel ülejäänud Eesti räpi peale või ka näiteks kuulaja peale mõtlesite? Või näiteks ajastuse peale? Et kas keskkond, kuhu album sünnib, mõjutas kuidagi teie loomeprotsessi või mingeid otsuseid, teemade valikuid?

Genka: Selle albumi sõnumit mõjutasid kolm asja. Esiteks see, kuhu me oleme inimkonnana aastal 2023 jõudnud: me tiksume maailmasõja äärel (loodetavasti mitte) + kliima-, majandus ja muud globaalsed kriisid. Teiseks Eesti muusika hetkeseis. Me oleme jõudnud olukorda, et kui sa muusikalt vokaali ära võtad, siis sa ei saa aru, kas see on kuulsa räppartisti lugu või tuntud süldi artisti lugu. See on loomulik asjade käik. Muusikatööstus elab ja hingab ja tegutseb suuremalt kui kunagi varem. Miinuseks on see, et tööstus vormib sellega uusi standardeid. Ja standardid pole kreatiivsusele kunagi hea. Ja kolmandaks – ma tunnen, et mul on endiselt midagi öelda ja ma olen räpis nagu Jana Hallas oma instapiltidel – endiselt vormis ja ei häbene seda ka välja näidata. Minu puhul siis juttu riimivormist. 

 

Muusika on praegu peamiselt numbrid, algoritmid, andmete analüüs. Kas jälgisite muusika tegemisel tahtlikult (või tahtmatult) mingeid reegleid? Või on “DOOM” puhas kunst?

Genka: puhas kunst. Ma õnneks olen oma tegemistega jõudnud nii kaugele, et ma ei pea mõtlema. Numbritele. 

 

DOOM

 

Rääkige albumi art-workist. Põhjalikult.

DEW8: Albumi coveri nö taust on päris objektidest tehtud skulptuur või relieef, millele on kantud siis värvi ja highlightitud olulisemad elemendid, mida omakorda on siis digitaalselt koloreeritud ning selle peal on siis meie sümbolid, mis samuti on maha pildistatud päris ehetena. See pilt on selline tardunud hetk pärast plahvatust, kus meie kodused esemed on tühermaal laiali, ning mattunud paari aastase tolmu alla. Siiski pole see “still life” lõpuni õõvastav, kuna objektid on asetatud võrdsesse kaugusesse üksteisest ja kõigel on magus šokolaadine loor, mis jätab mulje, et tegemist on 3D teosega. Loodan, et füüsiline teos sellest tagumisest osast saab mingihetk ka kuskil nähatavaks.

Genka: Minu idee oli need meie sümbolid mängu tuua 🙂 

 

Kas albumil on sinu jaoks mingi eesmärk? Mida see kuulajaga ideaalis tegema peaks, et saaksid lugeda albumi nö õnnestunuks? Või mis album sinu endaga tegema peaks või äkki juba teinud on?

Genka: Seekord oli eesmärgiks need olukorrast tingitud vastikud mõtted peast riimide abil biitidele saada. Muusikaliselt tahaks iga kord pakkuda midagi sellist, et kuulajad oleks “jep, see on teistmoodi ja see on huvitav”. Mu muusikat kuulab niivõrd suur seltskond erinevaid inimesi väikelastest vanaemadeni, deep kunstiekspertidest random ossideni. Õnneks need inimesed plaaditegemise ajal kohtuvad minu sees ja eesmärk on siis kõigile neile tüüpidele mingi emotsioon pakkuda. Kõige hullem kiu muusika ei tekita mingit emotsiooni. Olgu see siis nutt ja mööblikõhkumine või tahe surmavaenlast kallistada või lihtsalt naerda.

“Teatud pinge all inimene muutub ratsionaalsemaks, mis on stressirohke, aga tulemuse kättesaamiseks on seda vaja.” – DEW8

Oled artistina mega iseseisev, ilmselt ka harjunud palju asju üksi ära tegema. Kas teise räppariga koos töötamine on sulle midagi enda kohta õpetanud?

DEW8: Jah, 100%. Kõike ei saa kontrollida elus ja polegi vaja. Energia on kaduv ja meil pole seda ressurssi lõpmatuseni. Lisaks on ka teisi häid kunstnikke, kes on väga ägedad ja koostöös saab alati teha suuremaid asju ja teinekord kiiremini. Ehk siis long story short – KOOSTÖÖ VIIB SIHTPUNKTI!

 

Mida muusika albumisse ehitamine ja välja andmine koos kogu selle kohustusliku osaga (tähtajad, videod, kujundused, intervjuud) sulle annab, mida sa mujalt loomevaldkonnast ei saa?

DEW8: Mõnes mõttes vastab küsimus ise sellele, et albumit tehes on vaja võtta vastu otsuseid vahest kiiresti, nagu ka videovõtetel või ka kunstilises kureerimises. Aga samal ajal olen ka õppinud, et kiirustades kunst ei pruugi tulla. Sest kunsti tegemiseks on vaja aega, et idee katsetada läbi, enne kui seda finaliseerid. Ehk siis teatud pinge all inimene muutub ratsionaalsemaks, mis on stressirohke, aga tulemuse kättesaamiseks on seda vaja. 

 

Millal ja kuhu albumit LIVEs kuulama saab tulla?

Genka: Ühe esitlus-live peaks tegema küll. Kus ja mismoodi, veel ei tea.

 

Genka Instagramis
DEW8 Instagramis

Täägid: