Kes Eesti Hip-Hop Festivalil silmad lahti ringi käis, märkas festivali särkide kõrval kindlasti ka halli ja musta värvi pusasid, millel kirjas “Eiemotsioon”. Neid oli seal isegi nii mitu, et ka Reket läks küsima, millega on tegemist. Astusime siis ka ligi ja uurisime lähemalt.
Mis asi on Ei, Emotsioon?
Tegemist on 10 aastat tagasi kahe kuti pool naljaga endale pandud nimetusega, millest nüüdseks on välja kasvanud pigem juba ka suur sõpruskonda ühendav pealkiri. “Kutid tegid pool pulliga oma kodukülas igasuguseid videosid ja kuna tol ajal oli kombeks asju välja anda ägeda tiiminime all, siis kuidagi sealt see kõik välja kasvaski,” räägib tiimi eestvedaja ja treener Anthony Enden. “Nimi pandi aga selle järgi, et üks meestest on hästi emotsionaalne ja teine ei näita mingit emotsiooni välja – mitte midagi, võidab, paneb hea dongi, mis iganes, täiesti null.”
Mis sel siis ikka korvpalliga seost on?
“Aastatega hakati tänavakossu mängima ja see nimi jäi kuidagi. Tekitab juttu ja küsimusi. Nüüd on tänavakorvpallist kolitud ka tuppa saalikossu mängima,” räägib mees. Tänavakorvpalli on mängitud alates aastast 2008 ja ära on käidud ka piiri taga Taanis ning aastaid tagasi oli Ei, Emotsioon ka tänavakorvpalli suvise reklaamvideo peategelasteks. “Käisime terve Tallinna kaasaskantava kossukorviga läbi, tegime igasuguseid trikiviskeid ja klippe ning valminud video käis suvi läbi Sportlandi ja Viasat Spordi ja igasuguste muude meediakanalite ekraanidel.”
“See ühine riietus on vähemalt tänavakossus meid teistest alati eristanud.”
“Alates 2007 hakkas see tänavakossu liikumine päriselt pihta: sõbrad käisid vaatamas ja toetamas ja kuidagi sealt hakkas tulema. Tegime alguses helesinise tooniga hästi palju igasuguseid pika ja lühikese varrukaga särke, et tiimil ja sõpradel oleks midagi kanda. Eks ma arvan, et see ühine riietus on vähemalt tänavakossus meid teistest alati eristanud. Ka aktiivne osalemine igal pool ja väljapaistvam toimetamine.”
“Meie liikmed on osalenud pealtpaneku võistlustel, käisime välismaa turniiridel. Mõnes mõttes nagu värvikam tiim kui mõned teised,” tõdeb Anthony. “Paljud käivad lihtsalt 3:3 mängimas ja see on rohkem hobi, aga meie jaoks on ta justkui elu. Punt tuleb kokku, meil on ühised üritused, 10 aastaga on kokku kasvanud suur vennaskond ja kõik, kes juurde tulevad, võetakse soojalt vastu.”
Räägime nendest pusadest…
Need konkreetsed n-ö juubeliaasta pusad, mis festivalil ringi liikusid, on loodud tänu Karmo Ruusmaa abile. “Andsime talle mõtte, et midagi minimalistlikku ja tagasihoidlikku võiks olla, aga samas midagi, mis väljendaks meid kõige paremini ja mis seda juubeliaastat ka kuidagi hästi välja tooks. Karmo siis käis välja sellise üsna tagasihoidliku riidebrändi stiili ja kasutas ära ka teineteise järel tulevad I ja O lisades sloganisse varjatud message’i.” Pusa seljal on ka Siim Hanikati poolt päris algusaastatel välja mõeldud Ei, Emotsiooni logo, mis on jäänudki tiimi sümboliseerima, ja mida kunagi muuta pole tahetud. “Noh, stiililt sobis hästi kokku ja nagu ikka kõik meeskonnad mängivad ju selle nimel, et võita ja siis see kroon on ka just sellise valitseja või võitja sümbol,” räägib Anthony. “Turja peal see helesinine tikand tuli ka festivalil väga kasuks: pikad poisid seisid live’idel rahva seas ja siis oli omasid kutte hea üles leida.”
Aga kuidas seda pusa siis endale saada?
“Sellest saab vast kõige lihtsamini märku anda meie Facebooki lehel või kirjutada soovist personaalselt minule. Kõik kes soovivad, saavad ja mingit risti ette ei löö. Meil on alati hea meel, kui meie poolnaljaga öeldes riidebrändi keegi kanda soovib. Meile on see väga suur au ja tore on seda näha.”
Kuulsin, et EHHFil tekkis paljudel huvi.
“Jah, näiteks Reketiga sai paar sõna juttu puhutud ja siis poole lause pealt peatas ta mu jutu kinni ja küsis nende kohta ning samamoodi ka 5LOOPSist Hr. Kivi – jääb silma vaatamata sellele, et ta pole mingi eriti kirev ja värviline.”
Olete ise ka hip-hopiga kuidagi seotud?
“Enam-jaolt kõigile lihtsalt meeldib seda väga kuulata ja kuidagi need kaks asja käivad nagu käsikäes,” tunnistab Anthony. “Kui mina liitusin Ei. Emotsiooniga, siis esimesed turniirid olidki just 5:5 tänavakorvpall Kosmose väljakutel ja hommikust õhtuni käis seal ainult hip-hop muusika. Eestis on ja käib esinemas palju häid artiste, turniiridel mängitakse. USAs on ju näha, et näiteks räppar The Game käib mängib kossumeestega koos suveliigasid ja vastupidi kossumehed teevad jälle mingeid räpipalasid, mis mõnikord on head, mõnikord pole, aga nii üldjuhul üheskoos käib.”
Osalesite ka EHHF’il kossus, milline on emotsioon?
“See turniir oli üle pika aja esimene n-ö tänavakossu turniir, kus me tõsisemalt oma tiimi nime all osalesime ja see oli ülimalt hea tunne,” tõdeb Anthony. “Just seal festivalil, kus on hästi mõnus õhkkond, oma punt kõik koos, pluss toetajad.” Siiski näeb ta, et turniir oleks võinud olla isegi suurem. “See, et kaheksa oli lubatud ja üks jäi veel ära jättis asja natukene poolikuks ja lühikeseks. Lisaks vedas meil loosiga: kokku saime ainult kaks mängu teha ehk olimegi kohe poolfinaalis. Aga tegelikult turniir iseenesest jättis väga hea mulje ja no, kui võit ka veel tuli, siis mis paremat emotsiooni sealt tahta.”
Mis nüüd ja edasi saama hakkab?
“Pikem plaan on tähistada 10 aasta pärast 20 aastat,” loodab Anthony. “Aga päriselt ka, me ei ole kunagi seadnud meeskonnaga mingeid eesmärke kossus. Kui käisime Taanis turniiril, võeti meid väga soojalt vastu. Vist oli uuritud ka, et kes me oleme ja tuligi välja, et selline värviline ja äge punt. Tehti osalemine ja ööbimine välja, meil läks üllatavalt hästi ja no eks süües kasvab isu. Eks ta edasi nii ka läinud on. Mängime teist liigat, oleme sellele keskendunud, leidsime vahendid, väljundi ja seltskonna, kes on nõus mängima. Soov on, et jõuaks ikka sinna esinelikusse välja ja võimalus on täitsa reaalne.”
“Kui me püsime veel 10 aastat koos, siis see näitab lihtsalt elu ja sõprust ja seltskonna kokkuhoidmist – see tuleb nagu iseenesest,” räägib ta.
Pildistas: Catherine Kõrtsmik
Loo tegi: Keilit Aedma
Keilit Instagramis
www.keilitaedma.com