“Teinekord ole targem, mainimata jäta pikkus, sest tänane vastasseis on Krick versus päkapikud”
Sa mäletad seda 2009. aasta MC Battle finaali, kus kaks meest teineteise vastu korralikku turmtuld andsid? Jah? Ei? No vaata järele! Igatahes üks neist kahest kuulipildurist on jõudnud sinna, et andis äsja välja oma esimese kauamängiva “Voog.” Jah, see mees on Krick. Hakkas huvitama? No siin see on – Kricki “Voog” X Hooligan Hamlet!
Autorid: Asko Astmäe ja Kris Süld
Fotod: Kris Süld
Sul just tuli esimene plaat välja, aga Eestis on ilmselt üsna palju inimesi, kes sind veel ei tea. Kui sa peaksid ennast neile tutvustama, siis kes on Krick?
Ma arvan, et inimesena olen ma pigem rahulik. Lavale astudes tunnen, et seal vallandub teatud teistsugune energia, mis igapäevases tavaelus välja ei löö. Kindlasti olen ma üsna spontaanne – vähemalt muusika mõttes ning sealt on tulnud ka vabastiilimine. Mulle meeldib leida loovaid lahendusi.
Saaremaalt ei ole just palju räppareid tulnud, aga kõik kes on, on päris suure kaalukategooria artistid. Milline on Saaremaa räpistseen, kuidas seal asjad käivad? Kas sealt võib olla tulemas kedagi, kes on juba midagi paljulubavat tegemas, aga kellest me veel ei tea?
Praeguseks hetkeks võib öelda, et Saaremaalt pärit artistid on päris omanäolised – kõigil on teatud sihtgrupp ja katsetatakse erinevaid asju, mis teeb selle Saare räpi mitmekesiseks. Inimesed on eristatavad ja teevad midagi uut ja see teeb asja põnevaks. Ilmselt vähem teatakse, et Saaremaalt on pärit ka Skidoo ja Kulgur. Kulgur teeb häält ka minu albumil loos „Uunikum.“ Lisaks tegutseb Kuressaares tüüp nimega ILL Mentalyst, aga tema räpib inglise keeles.
Vanasti sa tegid hullult Skidooga koostööd? Mis temast saanud on?
Ta teeb endiselt biite ja meil on ka praegu mõned ühisträkid töös ning selle kõrvalt mängib ta plaate ja korraldab üritustesarja Vinüülikas.
Plaadi peal ei ole teda?
Ei, plaadi peal on ainult s’Poomi biidid. Albumile on põhimõtteliselt valitud stiil, et üks biidimeister, üks MC ja paar külalisartisti. Aga Skidoo teeb regulaarselt viimasel ajal biite ja ilmselt saab ühiseid asju tulevikus kuulda.
Kas sellist asja nagu Saaremaa „räpikommuun“ või midagi sellelaadset on ka?
Ütleme nii, et pigem on grupp inimesi, kes on asjast huvitatud, võiks öelda , et hip-hopist kui kultuurist laiemalt, selline grupp inimesi on. Aga praegu on see eelkõige noorem vanuserühm, sest enamik Saaremaalt pärit artistid tegutsevad peamiselt mandril. Teatud grupp inimesi on täitsa olemas.
Väga tavakad on need kes-on-su-eeskujud küsimused, aga kui peaks küsima, et kes on – ükskõik, kas Eesti või välismaa räpparitest – su kõige suurem eeskuju, kes on sind ja su kujunemislugu innustanud ja miks, kes see olla võiks?
Ma tooksin välja sellised nimed nagu Nas, Big L ja Busta Rhymes. Kõik on väga tugevad MC’d minu jaoks ja andnud välja klassikalisi albumeid – nagu ise oma albumil ka ühes träkis „Klassikud“ mainin. Tookski välja Nasi läbimõelduse ja lüürilisuse, Big L-i puhul punchline’id ja see, kuidas ta on kogu oma teksti ja voolavuse üles ehitanud ja Busta Rhymesi puhul eriti selle jõhkra energia. Busta Rhymesi on õnnestunud kaks korda laivis ka kuulata ja see on metsik, mis ta laval teeb.
Freestyle on ka üks teema, mis automaatselt esile kerkib. Kas see on niiöelda kaasa sündinud, iseenesest tulnud või on mingid kindlad harjutused ja rituaalid ka, millega seda oskust järjest arendada? Kuidas see välja näeb?
Algatuseks võiks mainida, et ma hakkasin freestyle’ma samal ajal kui ma olin oma esimesed tekstid kirjutanud. Paralleelselt kui ma olin kirjutanud, hakkasin mõtlema, et kuidas seda huvitavamalt teha ja hakkasin freestyle’ma, et mõelda, kuidas oleks parem kirjutada.
Millal see oli üldse? Mitu aastat tagasi?
See oli umbes kümme aastat tagasi. Ma arvan, et esimese loo ma lindistasin umbes 2004. aasta sügisel. Väga lihtsate vahenditega. Samal ajal hakkasin ka freestyle’ma, et see toimuski nii-öelda käsikäes.
Aga on siis mingeid harjutusi või on see lihtsalt loomupäraselt nii, et väga hea sõnavara, või mille pealt see tuleb?
Tegelikult see ongi tulnud selle aja pealt, mil ma olen seda harjutanud. Mingi stiil on välja kujunenud, aga samas iga kord kui freestyle’i teha, tuleb midagi uut kindlasti. Isegi kui ma ütlen mõnikord sama riimiga asju, aga viitan millelegi muule – siis midagi on selles alati uut ja see innustabki tegutsema. See on väga hea viis enese väljaelamiseks, sest vabastiilides saab lihtsalt lasta mõtted vabalt valla. Kõik tuleb kohapeal nii nagu tuleb ja sa ei pea selle peale mõtlema, kas ma esitasin oma lugu piisavalt hästi, vaid täpselt nii, nagu emotsioon parasjagu on, see ka tuleb.
“Omal ajal võib-olla tundus, et „ah, mis mõttes keegi kirjutab ette“ , aga kui puhtalt vabastiilides ei ole midagi huvitavat öelda, siis see ongi parem.”
Kuidas sa muidu sellesse suhtud, et meil toimusid kolm-neli aastat MC battled, aga nüüd on olnud jõhkralt pikk paus. Kuidas see Eesti skeenet mõjutanud on? Kas sa tahaksid, et need uuesti toimuks? Ja kui palju see sulle vabastiili mõttes juurde on andnud?
Ma arvan, et ilmselt toimus battle’id piisavalt, sellepärast on ka see paus tekkinud praegu. Kui täpne olla, siis viimane toimus 2010. aastal.
Vahepeal vist toimusid need Smackout’id? Kuigi see pole vast päris see…
Need toimusid ka kusjuures enne seda aega minu arust, vähemalt enamik. Ja ilmselt tekkis küllastumine, et arvestades Eesti suurust ja seda MC’de hulka, kes siin on, muutus see eelkõige rahva jaoks igavaks, et midagi uut nagu ei tulnud. Sellepärast on ka paus tekkinud. Kindlasti andis see omal ajal väga palju. See oli koht, kus ennast proovile panna ja tõestada. Vabastiilimine ainult aitas mind. Samas kõik, kes ka ennast ette valmistasid… Omal ajal võib-olla tundus, et „ah, mis mõttes keegi kirjutab ette“ , aga kui puhtalt vabastiilides ei ole midagi huvitavat öelda, siis see ongi parem.
Absoluutselt. Aga sinu puhul ongi huvitav see, et sa oled küll kõvasti vabastiilinud ja teed seda ka edasi, aga samal ajal ei ole sa oma räpikarjääri otseselt selle peale ehitanud. Tegelikult Abraham saigi ju oma hoo sisuliselt sisse sealt. Aga sinu puhul on läinud teisiti – sinu puhul on see pigem vist järjepidev töö?
Jah, võib nii väita küll. Mis veel puutub vabastiili, siis on mingeid perioode, kus ma pole pikalt midagi kirja pannud, aga olen ikkagi regulaarselt vabastiilinud – see on mind alati teemas hoidnud. Battle koha pealt võiks veel mainida, et kui seda albumit kuulata, siis üks teema, mis on sihilikult välja jäetud, ongi battle rap. Kuna ma olen seda elus varem nii palju MC battletel teinud, lisaks ka igasuguseid battle rap träkke salvestanud, siis oli teadlik plaan see teema albumilt välja jätta.
Plaat on seega mõnevõrra rahulikum?
Kas just rahulikum, aga kindlasti analüüsivam ja mõtisklevam. Teemade ring on seeläbi ka laiem kui varasemalt.
5LOOPS on grupeering või kommuun, millega on seotud ikkagi päris palju erinevaid inimesi, aga sa oled üks neist, kes on sellega viimasel ajal kõige tihedamalt koostööd teinud. Kuidas selle rühma struktuur välja näeb, kas seal on mingi tuumik-crew tekkinud ja, kuidas Viie Luubi koostöö välja näeb? Kas peakorter on Tartus?
Võib öelda, et see tuumik, mida sa mainisid, on eelkõige välja kujunenud laivide käigus. Umbes sel ajal, kui tulid välja „2012EP“ ja „2013LP,” hakati tegema regulaarselt laive ja selle käigus tekkis tuumik, kes on alati kohal. Ja lisaks, kui on suuremad üritused olnud, on kaasatud alati suurem hulk räppareid. Peakorter asub Tartus, sest seal lindistakse enamik lugusid.
Aga kes selle tuumiku moodustavad? Martti, Peeter…?
Jah, võib alustada s’Poomist, siis Hr. Kivi, kindlasti DJ Kayot ja siis enamjaolt ka mina ja Mike Manipulated Minzist. Ja vastavalt kohale on erinevaid tüüpe kaasatud – näiteks Lord, Põhjamaade Hirm, Magnum PI, Chalice ja Genka.
Väga tänapäevalik värk – tehakse midagi koos, aga hierarhia on samas natukene hägune. Kuigi tuumik on ikkagi sisuliselt s’Poom, kelle pealt on see asi hakanud liikuma?
Jah, s’Poom on olnud liikumapanev jõud . 5LOOPSi puhul on huvitav, et see ühendab inimesi erinevatest kantidest. s’Poom asub Tartus, mina liigun marsruudil Saaremaa-Tallinn, Hr. Kivi elab Tallinnas, Kayot liigub Tallinn-Tartu vahet. See näitab hästi, kuidas armastus ühe kultuuri vastu ühendab inimesi.
Samuti läks 5LOOPS äsja ära Superbandiidi alt. Et üheti on tegu movement’iga, aga kas ta on samuti ka mingis mõttes indie plaadifirma? Kas ta toimib ka sellena?
5LOOPS on eelkõige ikkagi liikumine, plaadifirmaks ei saa seda küll nimetada. Lihtsalt antakse iseseisvalt asju välja, mis on ka samas viimaste aegade trend. Kuna vahendid on nii kättesaadavad, siis pole labelit isegi tingimata vaja.
Kodulindistamise kvaliteet on, jah, ses mõttes, juba nii kõva, et…
Jah, ja kui lood käivad veel õiges kohas mixist-masterist läbi, siis on tulemus juba piisav. Plaadifirmade roll praegusel ajal ongi peamiselt reklaami ja promo korraldamine. Võib-olla leitakse ka muid võimalusi, et kus on kõige parem midagi teha jne. Aga see tähendus on ajaga nii palju muutunud – see ei oma sellist rolli nagu kümme aastat tagasi, kus midagi iseseisvalt välja anda oli väga keeruline.
“Albumi lugude teemad on reastatud tõusvas meeleolus. See algab minu jaoks üsna negatiivsest perioodist ja jõuab välja positiivse tulemini.”
Hiljuti anti füüsilisel kujul välja „Ilmtingimata“ singel. Mina arvasin kuni tänaseni, et see anti välja vinüülina, aga ma ei saanudki aru… kas see on hoopis CD, mille kujundus on vinüülilik?
Jah, just. See on trükitud toorikule, mis meenutab vinüülplaati, aga on ikkagi klassikaline CD.
Aga sellest johtuvalt: kas on mingeid plaane näiteks vinüüli vallas tegutseda? Kui mõelda sellele, et see on rahvusvahelisel tasandil järjest tõusev nišš, kas sellel võiks ka Eesti turul minekut olla?
Ma arvan, et see turg on tegelikult ikkagi suhteliselt piiratud. See nõuab eelkõige piisavalt vahendeid, et sellel oleks mõte. Vinüüli väljaandmine on üsna kulukas ettevõtmine ja selleks, et see ära tasuks, tuleks see läbi mõelda. Pigem arvan ma, et kui Eestis üldse vinüüle välja anda, siis on mõtet seda kogumikena anda, kus on erinevad artistid, mitte ühe konkreetse artisti vinüül. Siis on sihtgrupp suurem. Hiljuti lugesin uudist, et Tartus vist plaanitakse mingit vinüülitehase moodi asja käima panna. Eks näeb, mis sellest saab. Loodetavasti hakkab sealt ägedaid plaate ilmuma.
Kuna intervjuu ja kõik muu on hetkel käima tõmmatud plaadi [ilmumise] poolt, siis debüütalbum peaks ka mõistagi olema küsimus omaette. Kui sellel on biitide ja kaanekujunduse näol indiapäraseid mõjusid, samuti on „Voog“ omapärane sõna, kas sellel albumil on mingi kindel kontseptsioon või on midagi, mida see album üritab öelda?
Nagu mainitud sai, siis see India teema on sihilikult sisse toodud eelkõige sämplite näol, sest on palju India päritolu sämpleid kasutatud. Samuti on kujunduse puhul inspiratsiooni ammutatud Bollywoodi filmidest ja ka filmipostritest. Teemade valikul konkreetselt mingeid viiteid Indiale ei ole, ei hakanud ennast sellega kammitsema. Albumi lugude teemad on reastatud tõusvas meeleolus. See algab minu jaoks üsna negatiivsest perioodist ja jõuab välja positiivse tulemini.
Aga miks üldse India? Miks Bollywood? Iseloomustab see kuidagi sind või oli mingi uitmõte?
Esiteks oli palju sämplimismaterjali, mida Bollywoodi soundträkkidelt leiab ja see pani mõtte liikuma, et sellest saaks tervikliku projekti teha. Ja kui ma neid biite kuulsin, siis need panid kohe mõtted jooksma, et sinna kirjutada-teha midagi. Minu meelest oli see hea raamistik, mille sisse luua konkreetselt üks tervikalbum.
“Lugudes on omajagu eneseanalüüsi, samas räägin üldisemalt muusikast, hip-hop kultuurist, sõpradest, meeldejäävatest hetkedest, liiklusest, ööelust ja üks lugu on puhtalt fantaasia storytelling.”
Et seal seda sisu pole, et Krick on tegelikult räige India-fänn ja tahab sinna elama minna, vaid lihtsalt see, et hea oli sämpeldada ja tundus, et kontseptsioonina tuleb midagi terviklikku välja?
Jah, just. Indial on oma võlud, millest ma teadlik olen, kuid ma ei toonud neid spetsiaalselt lugude teemadesse sisse.
Aga kuidas te selleni jõudsite? Sa ütled, et India filmimuusikast on palju sämpeldada, aga kuidas te jõudsite selle India filmimuusikani? Kus see kõige esimene klikk käis?
See tuli s’Poomi poolt, sest ta regulaarselt täiendab oma sämplikogu, vaatab erinevaid filme ja tihti jääb sealt midagi kõrva. Sealt see idee tekkis ja kui ta selle mulle välja käis, siis see tundus lahe ja nõustusin sellega. Edasi areneski nii, et otsustasime seda terve albumi puhul rakendada, et tekiks kindel kontseptsioon.
Aga loo teemad on siis rohkem elust enesest ja seinast seina?
Jah, elust enesest enamjaolt. Lugudes on omajagu eneseanalüüsi, samas räägin üldisemalt muusikast, hip-hop kultuurist, sõpradest, meeldejäävatest hetkedest, liiklusest, ööelust ja üks lugu on puhtalt fantaasia storytelling.
Kus ja millal võib plaati plaadiesitluse näol kuulda?
Tõenäoliselt hakkavad need toimuma järgmise aasta jaanuaris. Praegu oligi eesmärk sellel aastal album ilmutada ja anda võimalus inimestel plaati hankida ning kuulata, materjaliga rahulikult tutvuda ja siis uuel aastal on plaan hakata laive andma. Siis on seda materjali lihtsam vastu võtta kui kohe laividega pihta hakkaks. On kergem sellega samastuda.
Kui sa peaksid välja tooma ühe asja, mis eristab sind ja sinu muusikat teisest Eesti räpparitest, siis mis see oleks?
Kui laias plaanis vaadata, siis muidugi see, et tegelen freestyle’ga, aga see on obvious. Konkreetselt lugude puhul võib-olla see tämber ja flow on üsnagi omalaadne… Et kui esmakordselt satud kuulama, siis see peaks teistest eristuma küll.
Tahad plaati? Hooligan Hamlet loosib ühe Krick’i albumi välja üsna pea! Hoia silmad lahti. Lisaks saab albumit osta Tartust Backbone stuudiost ning Tallinnast Biit.me plaadipoest ja Peeter Leet käest! Võtke ligi!