Jazz Cartier on Toronost pärit räppar, kes näitab hiphopimaailmale, et Torontos on ainult üks kuningas ja see on tema. Miks ta seda teeb? Vastus on üsna lihtne – ta pole “on that OVO thing“.
Eelmise aasta aprillis tuli kodanikunimega Jaye Adams välja oma debüütalbumiga “Marauding in Paradise“, mis tõi Torontosse täiesti uue hingamise. Üks meeldejäävamaid lugusid tema esimeselt albumilt on kindlasti “Wake Me Up When It’s Over“, mis demonstreerib Cartieri muusikalist eripära.
Mõned päevad enne veebruari algust teatas Jazz Cartier, et uus album “Hotel Paranoia” ilmub veebruaris, kuid keegi ei osanud arvata, et see ilmub päev enne Tartu rahu. 16 loost koosnev album on tehtud väikeses ringis. Peale Jazzi enda on võimalik plaadilt leida kaasprodutsent ja parim sõber Lantz.
Kui debüütalbum andis aimu, et Jazz võib tuua Toronto räpiskenesse mitmekesisust, siis uut albumit kuulates ei saa selles üldse kahelda. Cartier’i jaoks oli aasta 2015 vaid harjutamiseks ja õige bisniss algas 1. veebruaril.
“Hotel Paranoia” najal tahab Jazz taaskord tõestada, et tema on Toronto üks parimaid. Uus album on produktsiooni poole pealt ühtlasem ning jätab mulje, et ka lüüriliselt rikkalikum. Lood, millele tuleks minu meelest suuremat tähelepanu pöörata on “100 Roses“, “Stick and Move” ja “Opera“.
Autor: @ahmelnitski