Detroiti juurtega räppar Big Sean on minu jaoks olnud koguaeg heasmõttes natuke segadust tekitav – mega meinstream imago VS keskmisest rohkem vihjeid true skool attitude‘le kui sisusse süveneda. Võtsin ette Seani uue albumi “I Decided” eesmärgiga selgusele jõuda.
Ta nimi, imago, videod ja kõik kommunikatsiooni juurde käiv on omane tavalisele tänapäeva nö tarberäpile. Mitte midagi väga nurgelist, teravat, ootamatut ja pigem ikka selline kõigile allaneelatav ja seeditav. Praegu tutvuvad inimesed artisti Instagrami piltide ja muusikavideotega enne artisti muusikat. Arvamus moodustub väga tihti kommunikatsiooni põhjal ja olen enam kui kindel, et umbes 9 päris räpparit 10st ei kuula mitte kunagi seda Big Seani albumit tema nime, riiete ja videote pärast. Tegelikult on see ju veits silmakirjalik, sest just selle sama “mitte muusikast lähtumise” asja vastu keskmine true head võitleb, aga noh, selline meie maailm praegu on. Tegelikkuses on Big Sean’i muusika traditsioonilisest tarberäpparist ikka kõvasti hingestatum ja rohkem päris kui nimetatud mulje temast. Nende kahe asja mix – meinstream imago VS päris räpile omased featuurid – ongi minu jaoks tema juures segadust tekitavad olnud ja “I Decided” aitab natukene selgusele jõuda küll.
Sean’i fitted cap lõikega nokamütsil on alati suur D-täht, mis viitab tema päritolule. Detroit muidugi. Vana hea kodulinna haip saab tõelise hoo sisse loos “No Favors”, kus teeb kaasa Detroiti mitteametlik linnapea Eminem. See on ka albumi üks retsimaid träkke. Fakt, et see D on Sean’il väga tihti cap‘i peal, mitte Travis Scotiliku dad’s hat‘i või mõne muu hipsteri suunda kalduva mütsi peal, räägib minu jaoks väga kõva häälega loo. Ja kui ma kuulan uue albumi peal lugusid, mis ei ole singlid, siis need räägivad mulle sama loo – Big Sean on tegelikult hinges täitsa tõsine räpimees. Ma usun, et kui tal oleks võimalus, räpiks ta 15 aastat tagasi DJ Premier’i biitide peale. Võibolla ma liialdan veits, aga Sean’i muusika lõhnab tugevalt traditsioonilises hiphop’is kehtivate reeglite järgi. Sellele on muidugi korralik suhkruvati kiht peale võõbatud, aga see on kuskil seal sügaval olemas. Ta räägib oma lugudes asjadest, mis talle korda lähevad. Ta sõnad ei ole sellised universaalsed, mida saaks välja öelda ükskõik milline A või B või C klassi räppar. Need on isiklikud asjad – ema, eksid, hirmud, kodu, minevik.
Teine asi, mis viitab Big Sean’i tõsisele räpimehe hingele on see, et ta kuulab ainult räppi. Vähemalt uut albumit kuulates jääb selline mulje. Ta on läbi kuulanud kõik räpi albumid, mis aasta enne tema ketast ilmusid. Sean’ile on eriti meeldinud Drake’i viimane “VIEWS”, sest ta on sealt palju nippe kõrvataha pannud. Kohati kõlab ta nimetatud härraga isegi äravahetamiseni sarnaselt. Lood “Jump Out the Window” ja “Halfway Off The Balcony” võiks vabalt Drake’i albumi peal olla ja keegi ei saaks aru.
Albumil on agressiivset riimi, raadiohitti, mõnusat päris liipega hip-hopi ja gruuvivat pühapäeva hommiku kõrvaklapi muusikat. Sean jätab kõike arvesse võttes kokkuvõttes ikka sümpaatse mulje. Ta kasutab kõiki häälitsusi ja riimiskeeme ja rütmikaid, et kõlada nagu 2017. aasta räppar, aga kogu selle kihi alt helendab ikka tema liigne räpilembus, mis päeva lõpus eristab teda kõikidest nendest artistidest, kelle sarnane ta olla soovib.
Big Sean “I Decided”
© 2016 G.O.O.D. Music