Caroly Saar, artistinimega CSAAR, pole Eestis väga tuntud. Vähemalt mitte veel ja mitte neile, kes igapäevaselt SoundCloudis uut muusikat ei otsi.
Keskkooli ajal elektroonilise muusikaga eksperimenteerides leidis Caroly, et just see on tema teema ja nii otsustas ta just digitaalset muusikat õppima minna Inglismaale, Southamptonisse. Nüüd, kolm aastat hiljem, on ta Eestis tagasi ja soovib just siin ka edasi tegutseda.
Me saime Carolyga kokku, et lähemalt rääkida tema tegemistest ja tulevikuplaanidest.
Kuidas sa elektroonilise muusika juurde jõudsid?
Keskkooli ajal ma kuulasin hästi palju Moby’t. Mul oli tema kaks CD-d: “Play” ja “18”, mida ma kuulasin koguaeg. Ma hakkasin Moby lugudele klaveril kaasa mängima ja korraga mind vaimustas see, et Moby tegi oma albumi ise ja see oli miski, mis mind vaimustas ja mida ma tahtsin ka ise teha. Ma otsisin netis välja, kuidas see võimalik on, tõmbasin endale vastava programmi ja nii see algaski. Ma olin 13-14 sel ajal.
Õppisid UK-s digitaalset muusikat. Mida need kolm aastat sulle kui artistile andsid?
Ülikool andis mulle enesekindluse – ma nüüd tunnen, et ma olengi muusik. Kui ma enne ülikooli kahtlesin selles, kas ma ikka igapäevaselt tahan sellega tegeleda või peaksin mõne muu peaeriala ülikoolis võtma, siis nüüd ma enam selles ei kahtle.
Oma kodulehel sa ütled, et sa oled produtsent, vokalist ja DJ. Kes sa nendest kõige rohkem oled?
Mulle kindlasti rohkem meeldib enda laule kirjutada ja neid laulda. See on miski, millega ma alustasin. DJ-ks olemise osas ma olin alguses üldse väga skeptiline ja olin selle vastu. Mul oli selline tunne, et kõik teevad seda, aga kui ma seda koolis ise proovima hakkasin, siis ma sain aru, et see on täielik kunst. Ma hakkasin seda nägema kui kunstiala. Ja praegu see täiega huvitab mind.
Sinu muusikas kõlab melanhoolsuse alatoon. Miks see nii on ja kas see jääbki sinu signatuuriks?
Minu eneseleidmise aastad väljenduvad ka minu muusikas. Inglismaale kolides olin pahuksis iseendaga ja tol ajal kõik, mis ma tegin, oli muusikaliselt hästi tume ja melanhoolne. Viimase aasta jooksul olen ma endaga rahu leidnud ja võibolla hakkab ka minu muusika muutuma.
SoundCloudis on sul üleval nelja looga EP. Kas see on su kõige värskem looming?
Jah, tegemist on minu ülikooli lõputööga, aga see on suhteliselt kiiresti tehtud ja suht toores.
https://soundcloud.com/csaarmusic/sets/csaar
Mis muusikat sul endal playlistis leidub?
Ma kuulan täiesti seinast seina muusikat. Ma kuulan nii klassikalist kui ka technot, house’i, ekperimentaalset elektroonikat kui ka Aasia ja idamaist muusikat.
Samuti inspireerivad mind väga Grimes, Shlohmo, PURPLE, Lorn ja ka Mobyl hoian ma endiselt silma peal.
Aga Eesti artistidest rääkides, kellel sa silma peal hoiad?
Eesti artistidest meeldib mulle väga HU? ja Tommy Cash.
Suvi on täies hoos. Mis plaanid sul endal selleks suveks on?
Praegu on mul plaan seljakotiga Aasiasse reisima minna. Ma olen õppinud, et tuleb võtta samm korraga ja pole mõtet laiaulatuslikke plaane teha. Aasiast tagasi tulles on mul kindlasti plaan hakata Eestis muusikat tegema ja esinema.
Kas sa plaanid kunagi midagi eesti keeles ka teha?
See on mu suur soov. Ma siiani pole veel midagi eestikeelset teinud, aga kindlasti teen seda tulevikus.
Pealtnäha paistad üsna malbe, kuid pluusivarruka alt on näha, et sul on mõned tätoveeringud. Tahad sa nendest lähemalt rääkida?
Oma esimese tätoveeringu, klaveri, tegin, sest ma olen viiendast eluaastast klaverit mänginud ja see on olnud osa minust. Teine tätoveering on üks lause minu lemmik Moby laulust “Natural Blues”: Oh Lordy, troubles so hard. Don’t know my troubles but God.
Tutvu CSAAR-e loominguga kodulehel ja SoundCloudis ning jälgi tema tegemisi ka Instagramis ja Facebookis.
Fotod: Laura Vahter