Tekst ja fotod: Sulev Ladva
Lõuna-Prantsusmaa on iga autohuvilise reisisihtkohtade soovinimekirjas kõrgel kohal. Autosõitu soosiv mõnus kliima, retsid mägiteed ning loomulikult linnad, kus superauto pargitud superauto otsa. Linnas, mis pakuvad elamusi ja silmarõõmu päevadeks kui mitte nädalateks. Tegelikult võiks mainitud põhjustel sinna lausa elama jääda.
Kui möödunud aasta suve lõpus tabas võimalus veeta nädal Nizza ümbruses Lõuna-Prantsusmaal, seadsin endale kaks isekat autodega seotud eesmärki. Esiteks avastada ja sõita erinevaid mägiteid ning teiseks näha vähemalt ühte sõidukit, mis kannaks embleemi kolme üliekslusiivse autotootja seast: Bugatti, Pagani või Koenigsegg.
Kedagi ei huvitanud üle miljoni euro maksev LaFerrari
Tallinnas on reeglina superautode tabamine lihtne – kuuled erilisemat mootori heli, pöörad pead ja seal see auto ongi. Kui tavalistes linnades on taustal kuulda harilikku liiklusmüra, siis Monacos olid asjad natuke teisiti. Vähemalt iga viie minuti tagant oli kuskil kuulda kiirendavat superautot. Tihti peale reisidel tabav fear of missing out oli täielikus tipus, sest ma ei talunud olukorda, et ma ei näe, mis neid toredaid helisid tekitab ja kust need tulevad. Tahtsin kõike näha, kuulda ja kogeda.
Autohuvilisena oli Monacos siht selge – siirdume kuulsa kasiino juurde ning arvutame, mitme miljoni väärtuses autosid suudame kokku lugeda. Casino de Monte-Carlo väljakule jõudes oli kaugelt näha rahvamassi, mis ümbritseb ühte kindlat autot.
Mõne meetri kaugusel sumisevast rahvamassist parkis üle miljoni euro maksev Ferrari LaFerrari ja samas hinnaklassis olev Porsche 918 Spyder. Muidugi oli ümberringi veel trobikond muid kalleid superautosid aga vaid üksikud inimesed vaatasid nende autode poole, sest tähelepanu keskpunktis oli Pagani Huayra.
Ainulaadne Pagani Huayra Pearl oli tumesinine, läbikumava süsinikkiu mustriga superauto, mida võib pidada tõeliseks modernseks kunstiteoseks. Ka minu reisikaaslane, kes ei teadnud automargist nimega Pagani mitte midagi, tõdes, et sai autot nähes selle erilisusest koheselt aru.
Superautode üleküllastus
Muuhulgas parkisid Casino de Monte-Carlo ees ka Mercedes-Benz SLS AMG ja AMG GT, Lamborghini Huracan Performante, McLaren 675LT, valik erinevaid Rolls Royce’e, Aston Martin Vanquish ja palju muid sõidukeid. Muidugi tasub märkida, et kasiinoväljakult sõitis läbi pea lugematu arv uusi ja vanu sport- ja luksusautosid, olgu need Porsched, Ferrarid, Bentleyd või Lamborghinid.
Lamborghinidest rääkides, ei näinud ma ühtegi “tavalist” Aventadori. Kõik olid kas kallid SV variandid või mingil moel tuunitud välimusega superautod. Tavalise Aventadoriga Monacos ilmselt pilke ei püüa.
Monacot avastades oli selge, et kuigi kuulsa kasiino ümbruses oli superautode kontsentratsioon täilikus tipus, oli iga natukese aja tagant näha erilisemaid sõidukeid ka teistel tänavatel ja erinevates jahisadamate parklates. Tegemist oli ilmselge superautode üleküllastusega ning minu foto- ja telefonikaameral oli raskusi sellise tempoga sammu pidada.
Cannes pole ainult filmide vaatamiseks
Järgneval päeval leidsin ennast tuntud filmifestivali linnas Cannes’is. Kuna sõber oli mõned päevad tagasi jaganud Instagrami postitust, kus sama linna tänavatel sõitis trobikond superautosid, olid lootused ägedate autode nägemiseks kõrged. Kuigi Cannes oli üldpildis märksa tagasihoidlikuma autovalikuga, kui Monaco, ei pidanud minusugune lihtsast Eestist pärit autohuviline kindlasti pettuma.
Elust pulbitsevas rannaäärsel promenaadil, ülikallite hotellide ees parkis järjekordne superautode valik. Kui mitme Lamborghini nägemine tundus selleks ajaks juba veidralt tavalisena, pälvisid enim tähelepanu Brabuse tuunitud hiiglaslikku helkurvesti imiteeriv G500 4×42 maastur ning lumivalge ja musta süsinikkiu toonides Bugatti Chiron.
Paar miljonit maksev ülikiire Bugatti mõjub palju dramaatilisemana, kui pildid või videod edasi võiksid anda. Kuigi ekstravagantsus ei küündinud Pagani Huayra tasemele, sattus Chiron sellegipoolest kõikide möödujate telefoniekraanile. Muidugi oli Chironist kahe auto kaugusel ka üks Porsche 918 Spyder, mis oli seekord punane ja pidi järjekordselt alla vanduma faktile, et ta pole kõige popim sell parklas.
Silmarõõmust küllalt, aeg sõitma minna
Kaks sõidukit soovitud hüperautotootjate kolmikust nähtud, võis Monaco ja Cannes’i külastuse autohuvilise pilgu läbi igati edukaks kuulutada. Järgneval kahel päeval oli aga broneeritud BMW embleemi kandev üüriauto ja sihiks olid pilvedesse tõusvad mägiteed. Sõiduelamus mööda käänulisi, mitme tuhande meetri kõrgusele ulatuvaid asfaltlõike kõlab isuäratavamalt, kui isegi miljonite eurode väärtuses autode imetlemine. Sellest aga järgmisel korral.
