Praegu tundub küll, et peaaegu kõigil on kodus mingi vanem auto, mida putitada ja millest suvisel ajal Instagrami pilte teha. Olgu selleks vanakooli Mercedes, Volkswageni “hipibuss”, Porsche 911, Alfa Romeo, Lada või legendaarne 3. seeria BMW E30. Just selle viimase mudeli fanattide kokkutulekust ongi mul pisikene ülevaade fotogalerii näol jagada, sest mingil põhjusel on see auto eestlaste südamesse teistest natukene sügavamale pugenud.
Muide nendel nimetatud igasugustel autoinimestel on ikka veel oma foorumid, kus asju arutatakse. Täitsa tõsiselt. Ei ole ainult Facebooki grupid, kus varuosasid müüakse, vaid reaalselt toimivad foorumid, kus aastaid oma auto ehitamise valusid ja rõõme salvestatakse. Saatusekaaslased rõõmustavad takka või kritiseerivad maapõhja ja nii salvestubki ühe auto hooldusajalugu täpsemalt kui ükski hooldusraamat seda salvestada suudaks. Ühe sellise foorumi www.e30.ee poolt kõnealune iga-aastane kokkutulek ellu kutsutud ongi.
Sellel aastal kogunes oma raske töö tulemust näitama üle 60 auto, mis on ühe konkreetse mudeli kohta päris suur arv. Tegemist ei olnud ju kõikide klassiku staatuses BMWde kogunemisega, vaid puntrasse olid aetud just selle konkreetse 3. seeria keretähisega E30 fenomeni esindajad. Kogunemine algas hommikul Tallinnas ja autokolonn liikus läbi Eesti Tartusse ning sealt edasi Sangaste lossiparki. Lapsed lehvitasid tee ääres, ilus Eestimaa lookles akende taga ja mootorid põrisesid ühes rütmis. Kohal olid tõesti korralikest korralikumad versioonid. Tavamõistes üheks sõiduks ellu puhutud ronte minu silm ei kohanud. Suurem osa autosid olid uue värvi peale saanud ja sisud kõik kenasti korda tehtud. Minu jaoks üllatavalt palju oli ka autoomanikke, kelle visiooniks oli auto originaalseisukorra säilitamine. Loomulikult leidus tuunitud ja ehitatud masinaid võimsamate mootoritega. Nende konsentratsioon oli loomulikult OG masinatega võrreldes suurem. Ent siiski oli mitmeid autosid, millel all mitte suuremad kui 15 tollised veljed ja jõuallikaks originaal 1,6 mootorid.
Kokkuvõtteks, kindlasti paljud küsivad, et miks inimesed peavad oma mingite ehitatud autodega kuhugi kogunema, et ennast paremini tunda. Vastus on lihtne – vahet pole, mis sind kodust välja sotsialiseeruma viib, peaasi, et viib. Kuni see kellelegi liiga ei tee, on kõik ok. See on hobi nagu kalal käimine, koeraga jalutamine, graffiti joonistamine. Mõttekaaslased saavad õues kokku, räägivad juttu, veedavad aega ja on õnnelikud. Mis saab kellelgi selle vastu olla? Lõppkokkuvõttes on ju elu eesmärk neid väheseid päevi, mis meile antud on, võimalikult õnnelikult mööda saata. Õnnelikult raisatud aeg, ei ole raisatud aeg.
Fotod: Metsakutsu