Tolm on settinud ja inimesed on maha rahunenud. Veebruari keskpaigaks jõudsin ka mina lõpuks kõik 2019. aastal ilmunud kodumaised räpialbumid süvitsi läbi käia ja tunnen, et on aeg ning koht üheks Hooligan Hamleti portaali edetabeliks. Me pole aastate jooksul eriti edukalt räppmuusikat siin järjestanud, aga sellel aastal kuidagi orgaaniliselt see hoo üles tallas ja on ainult õiglane, et jagan tulemusi ka lugejatega. Eesti räppmuusika on selle portaali hing ja nimetatud muusika populariseerimine kindlasti üks eesmärkidest.
Eestis ilmus 2019. aastal kokku 19 albumit, mida Eesti Fonogrammitootjate Ühing liigitab ametlikult “Hip-hop/Rap” muusika kategooriasse. Minu arvates on see suur number. Umbes 10 jagu suurem number, kui mina aktiivse räppmuusika kuulajana üldse oleksin osanud pakkuda. Te teadsite, et ühe aastaga ilmus 19 albumit räppi? 2018. aastal oli albumeid näiteks 22, kui mu mälu mind ei peta. Hoog on üleval. Loomulikult on need kõigest albumid, mis nö ametlikult registreeritud. Kindlasti ilmus internetis veel albumeid, mille kohta omab infot näiteks Kuuse Taat. Tähelepanu tasub veel pöörata ka faktile, et siin omavahel võistlevad albumid, mitte singlid, artistid, muusikavideod või nende kolme kooslused. Teine oluline asi on, et me ei reklaaminud hääletust nö fookusgrupist väljaspool, eesmärgiga saada võimalikult nö õiged Hamleti lugeja hääled. Eksperiment noh.
Kuidas edetabel sündis?
Hooligan Hamlet Eesti hiphop kokkuvõte 2019 on a) “žürii” ehk siis Hooligan Hamlet ja b) rahvahääletus ehk siis sotsiaalmeedias hääli andnud inimesed kokku. Valisin välja 19-st albumist natuke üle poolte (nii umbes mingi 51%) ehk siis 12 albumit, mis minu arvates eelmist aastat räpis iseloomustasid. Teisisõnu sündis Hamleti poolt 12 nominenti, kes läksid kõik Hooligan Hamleti sotsiaalmeediasse suvalises järjekorras hääli koguma. Kokku kogusid nominedid 1789 häält. Kogutud rahvahääletuse põhjal moodustus pingerida. Järjekordne suvaline edetabel. Sama suvaline nagu Eesti Muusikaauhinnad, Raadio 2 Aastahitt või Spotify Estonia Viral 50. Lihtsalt üks järjekordne edetabel. Loomulikult said rohkem hääli räpparid, kes hääletust ka oma sotsiaalmeedias jagasid, aga selles kontekstis, kuidas erineb see näiteks R2 Aastahiti hääletusest? Spoiler alert – ei erinegi. Samas sai tulemus teiste mainekate tabelitega võrreldes üsna põnev ja kui mitte midagi muud, siis vähemalt selle lehe veergudel jagamist on see kõik ikka väärt. Rullime siis aga Hooligan Hamlet Eesti hiphop kokkuvõtte 2019 lahti!
12. koht: DEW “Ke’leti Jaht” (12 häält)
Minu jaoks kindlasti üks tugevamaid albumeid eelmisest aastast. Soovitan lugeda ka DEW8 intervjuud, et artisti mõttemaailmaga rohkem kursis olla. Häälte vähesus ei ole üllatav, sest Eestis on õnneks veel olemas räpparid, keda sotsiaalmeedia ei koti. See aga ei vähenda absoluutselt albumi kvaliteeti ning auga väljateenitud äramärkimist eelmise aasta olulisemate reliiside kõrval.
11. koht: Manna “ALBUM” (44 häält)
Me ei saa rääkida 2019. aasta kodumaisest hip-hopist ilma, et me ei mainiks kordagi Manna nime. See ei ole lihtsalt võimalik. Ainult žürii häältega tabeli ette otsa kuulunud reliis on värskus ja kvaliteet, mille sarnast pole eesti keeles ammu kuulda olnud. Kindlasti oluline vundement, mille peale loodetavasti tulevikus palju maju ehitatakse. Ilmselt oleks plahvatus olnud oma kvaliteedi vääriline, kui album oleks olnud mahukam.
10. koht: TMF “Maailma Parim Pänd” (70 häält)
Edetabeli esimene suur intriig! 10. ja 9. koht said täpselt sama palju hääli. Koha pingereas määras ära zürii. Heatuju räppi praktiseeriv “Maailma Parim Pänd” tasub kindlasti läbi kuulamist. Lugudest leiab palju naljakaid lauseid, mida oma Instagrami piltidele pealkirjadeks panna. Muidugi tasub lugeda albumist pikemalt nende intervjuust.
9. koht: Maxtract “Stamina” (70 häält)
Maxtracti lood tiirlesid kodumaiste räpikuulajate automakkides ja näitasid staminat internetis. Sellesmõttes, et Max kogus palju vaatamisi/kuulamisi noh. Mees võttis eriliselt tuule alla, kui ilmus uudis, et aastaid oodatud debüütalbum ilmub Legendaarne Records alt. Mingil põhjusel suutis album ikkagi mingis mõttes nagu radari alt lennata. Täielik mõistatus, eriti veel, et albumi peal on minu arvates üks eelmise aasta õnnestunumaid palasid “Kuidas saada naist” feat. Genka. Kui see lugu oleks oktoobris-novembris videosingliks keevitatud, oleks ilmselt käinud pauk, mida ükski muusikaajakirjanik ignoreerida ei oleks saanud. Kokkuvõttes kindlasti tähtis album aastast 2019.
8. koht: Sammalhabe “❤☮” (74 häält)
Sammalhabe andis välja väga hea albumi. Järjekordne artist meie edetabelis, kellele meeldib, kui tema eest räägib tema muusika. Jällegi ei vähenda see fakt tema 2019. aastal ilmunud albumi kvaliteeti. Muusika, mille sarnast keegi teine siin maha raiutavate metsade vahel ei tee. Sammalhabeme põks on omanäoline ja kõneall olev album tema stiili väga hea näide.
7. koht: Robert Lõvi “Ainult udu” (124 häält)
Ilmselt on iga räpikuulaja jaoks täna selge, et Royal Recordsi alt ilmuv muusika on väga konkreetse tunnetusega. Selles on natuke isegi nagu liikumise lõhna tunda – mingid seisukohad helis, mille eest terve seltskond seisab. See iseenesest on hea ja kohati ka natuke halb. Ühelt poolt tead, mida oodata, Robert Lõvi album ei valmistanud kellelegi pettumust. Tase on ootuspäraselt kõrge. Teiselt poolt puudub vahel riski moment ja isikupära sumbub seltskonna ühtlasse helipilti. “Ainult udu” on kokkuvõttes kindlasti 2019. üks tähtsamaid albumeid ja väärib äramainimist igal juhul.
6. koht: Sip€lga 14 “Traplaif” (139 häält)
Tõeline innovaator, eestvedaja, maadeavastaja, uue laine avapauk Sip€lga 14 andis Legendaarne Records alt välja oma oodatud debüütalbumi. Teos kõigub mõnusalt abrsurdi ja sügava sisu vahepeal kukkudes kohati ühte ja kohati teise äärmusesse. 2019. aasta kolmandas kvartalis tundus, et kindlasti üks tugev kandidaat aasta räpialbumi diskussioonis.
5. koht: Reket “Kulutuli” (145 häält)
Reket on praegust aega Eesti hip-hopis defineeriv artist. Ta on juba aastaid plahvatuse tsentris. Reket ei mängi enam ammu seda “aasta album” mängu, ta mängib “minu pärand” mängu ja iga järgnev album lennutab tema fenomeni aina kõrgemale. Järjepidevus ja raske töö on asjad, mis ehitavad pärandeid ja Reket läks juba “Tuule tee”-ga all in mõlemasse. Õnneks ei ole minu ülesanne siin arvustada, kuhu “Kulutuli” Reketi enda loomingu sees “Rahu” ja “Super ei”, “Kajapark” ja “Tuule tee” keskel asetub. Mees sõidab täistuuridel ja ei hoog ei näita raugemise märke.
4. koht: Bad Art “Pealik” (201 häält)
Bad Art on üks omanäolisema vokaaliga artiste Eesti räpis ja minu meelest ei saa ta selle eest piisavalt kiita. Eriti tuleb see isikupära esile just Royal Recordsi saundi peal, kus oleks lihtne domineerivasse helipilti ära kaduda. Me võtame seda kuidagi iseenesest mõistetavalt, et Bad Art on teistsugune, sest ta ei ole tüüp, kes sellele ise tähelepanu juhiks ja eestlased teadagi sisukat kiitust jagada ei täi. “Pealik” on korralik ühtlane teos. Kui räägiksime mingist fiktiivsest zürii häälest, siis on “Pealik” minu jaoks isiklikult TOP 2 album eelmisest aastast.
3. koht: Clicherik & Mäx “Häng” (253 häält)
Noored poisid on Eesti kvaliteedi isa kaitsva tiiva all ja selge on, et sitta sealt ei tule. Clicherik & Mäx võiksid vabalt olla “järjekordsed räpparid”, aga ei, nad on läbimõeldud, kvaliteetsed ja ambitsioonikad. See on minu arvates saanud nende tähelennu peamiseks selgrooks. Loomulikult tuleb kasuks, et nad on ägedad tüübid õigel ajal õiges kohas. Räppimine kui oskus on nende fenomeni puhul natuke teisejärguline, aga see on asi, mis piisavalt higistades ajaga tuleb. Peaasi on hea tuju, biit bängib, videod lendavad ja sotsiaalmeedia on lõke – kõik muu järgneb ja see on hea positsioon, kus olla. Ainult edasi ja kõrgemale.
2. koht: AG “Segamini” (324 häält)
Edetabeli teine ja veel suurem intriig! Kõrge teise koha on endale haaranud räppar nimega AG. Intriig on selles, et tänase seisuga on räpparil rohkem hääli, aga et hääletus oleks aus, sai kõikidele nominentidele hääli anda täpselt 1 nädala. Hääletamise tähtaegu me ei kommunikeerinud, lihtsalt lõime lukku ja lugesime kokku. Intriig! Lisaks on AG häältes ka väike anomaalia – nimelt tema poolt hääletajate seas oli kõige rohkem nö Hooligan Hamleti väliseid inimesi ehk siis inimesi, kes Hamletit igapäevaselt ei loe ega jälgi. Kuna tegemist peaks olema peaasjalikult ikkagi Hooligan Hamleti aasta kokkuvõttega, on see teiste suhtes natukene ebaõiglane, aga samas ei ole seda niikuinii võimalik eriti kontrollida, nii-et suht pohh. Rahvas on rääkinud ja soovime AG-le hõbemedali puhul õnne ning loodame, et kõikidest tema fännidest saavad tulevikus meie lugejad. Minu isiklikul hinnangul on “Segamini” omavahel kokku sidunud üsna klassikalised skeemid ja tulemus seetõttu ootuspäraselt populaarne kindla sihtrühma seas.
1. koht: Beebilõust “Andrus Elbing” (333 häält)
Aasta album! Hõissa-hõissa-hõissa! Tulistage šampust ja pritsige tina. Ülekaalukalt 2019. aastal välja antud Eesti räpi parim vili. Meloodiline ja voolav 372Kaspar koos toore, nurgelise Beebilõusta vokaaliga rääkimas päris asjadest. Ilma igasuguse filtrita. “Andrus Elbing” on minu jaoks fenomenaalne taies just sellepärast, et sünkrooni on suudetud ajada sellised domineerivad elemendid nagu Beebilõusta tekst, tema isikupärane vokaal ja Royal Recordsi saund. Paberil 3 soololauljat kõlavad albumil nagu perfektses harmoonias vokaalansambel. See on planeetide joondumine, mida minu hinnangul ei ole võimalik välja skeemitada, see saab ainult päriselt sündida. Veelkord palju õnne Beebilõust, Hooligan Hamleti lugejate “Aasta hiphop/rap” album 2019!
https://open.spotify.com/album/4D9xGG7IJNsjs30TrNJbu6