Kunagi kuskilt battle‘ist on meelde jäänud Põhjamaade Hirmu sõnad: “Ma ei maga, ma ei maga, ma olen su akna taga.” Sedapuhku aga pole su akna taga ei kodukäijad, mormoonid ega tüütu naabrimees, kellel on tänase kossumängu jaoks hädasti su Go3 kasutajanime ja parooli vaja. Akna taga on Eesti Hiphop Festival ühes eelpool nimetatud Põhjamaade Hirmu ja mitmekümne teise artistiga. EHHF 2022 toimub juba eeloleval nädalavahetusel 12.-13. augustil traditsiooniks saanud Elva mändide all. Käesoleva aasta festari tules võtsime ühendust Genkaga, festivali ühe põhivennaga, kellega just mõnda aega tagasi tema ja Dew8 koostöös valminud albumist “OLEG” juttu tegime. Loe, mida uut toob selle aasta EHHF 2022, kuidas pääseda ise esinema ja milliseid viperusi on aastate jooksul festivali korraldamine kaasa toonud.
Päisefoto videost Lukamon – Muzdad (feat. Genka).
Essa festar toimus 2006. aastal. Kust see ideepisik alguse sai ja kui keeruline see korralduslik pool sel hetkel tundus ja kokkuvõttes oli? Kogu idee oli tegelikult DJ Mölsi oma, kes oli käinud Splashil ja mõtles, et ka Eestis võiks olla oma hiphop festival. Eks esimene on nagu esimene noorelt saadud laps: puhtalt instinkti pealt teed ja pooli asju ei oska teha, ette kujutada ja arvestada. Aga saab hakkama
Selliste suurte festivalide korraldamine on ilmselt ühest küljest meeletu peavalu, aga samas ka tänuväärne ja hingetoitev. Mäletad sa mõnd eriti keerulist olukorda ja mõnd eriti naljakat/helget seika nende aastate jooksul? Õnneks on aastate jooksul tekkinud koostööpartnerid ja me oma tiim, kes juba teab, kuidas asjad käivad. Aga oli ka aegu, kus näiteks lava pandi üles kuskil Elva teises otsas. Suure lava ülespanemine ja mahavõtmine ei ole mingi rehvivahetus. Kord algusaastatel oli mingi miscommunication, kus pealavaks toodi mõõtmetelt mingi 10 korda väiksem lava jne.
Kas käesoleval aastal on festivalil oodata ka midagi täiesti uut? See on põhiküsimus koguaeg, aga eks iga aasta teeme natuke midagi teistmoodi. Rõhk sõnal natuke, töötavat asja pole mõtet väga suure hekikääriga kujundada. Aga jah, meil on see aasta üritus nimega Peltareiv, kuna väga paljud on öiseks ajaks end tantsuvormi ajanud ja selle asemel, et niisama ringi joosta, saavad nad tantsida. Miks ta peltareiv on, seda peab ise tulema vaatama!
Korraldasite edukalt festarit ka keerulisel koroonapandeemia ajal. Kui närvesööv ja milliseid muutuseid endaga kaasas kandev see aeg oli ja kas käesoleval aastal on ka mingisugused piirangud või suunised, mida nii korraldajad kui inimesed peaksid jälgima? See oli ikka tegelikult väga doom. Festari esimesel päeval ametnikuprouad käisid mapid käes ja vibutasid aint näpuga, et miks desovahend on x% alko sisaldusega, peab olema n% alko sisaldusega ja miks ta pole nipukatega kinni, sest mõnedel festivalidel joodi desovahendid ära ja muud sada asja, et kuidas te seda plaanite ja seda plaanite? Me vastasime, et äkki oleks võinud kogu selle infoga tulla kuu enne, mitte samal päeval. Olime valmis juba teise päeva ära jätma, et pannakse kinni, aga kuidagi jooksu pealt lahendasime kõik nende mured. Ja noh teiseltpoolt oli mingi surve ühiskonna poolt, et me siin sureme ja te siin pidutsete. Vahepeal oli tunne, et sa ei korralda hiphop festi, vaid mingi Auschwitzi koonduslaagrit, kuhu kõik surema tulevad. See oli päris nõme tunne tegelt. Ja noh üldse: korraldada festi, kus on inimeste- ja joogimüügipiirangud ehk kaks asja, mis sulle raha toob, siis nagu veidi sai vihastatud ka: tee tee oma festi, aga ära inimesi kutsu ja jooki müü. Selle aasta ainus piirang on, et kui sa oled kuri ja halb inimene, siis ära tule.
Välisartistide siia toomine on muidugi meeletu kulu ja praegusel ajal ka äärmiselt keeruline, aga kas ikka kuskil tagakuklas taob mingi vasar, et kedagi võiks ju ikka kutsuda tulevikus? või pigem ei tasu see ära? Kui jah, siis keda? No eks see selline kaheotsaga asi. Meie külastajate arv on suht stabiilne ehk välisartist eriti seda numbrit ei mõjuta. Kui tuua mingi aktuaalne suurnimi, siis peaks terve festivali kontseptsiooni ümber vaatama. Aga no muidugi tahaks, et igal aastal oleks Action Bronson ja Method Man ja Playboi Carti ja Future.
Läbi aegade on olnud Eesti Hiphop Festivali lavadel ka omajagu välisartiste. Kelle live tänini enim meeles on ja miks? Dope DOD oli väga äge. See oli just see viimane aeg, kus mingi selline brostep räpp veel miski asi oli ja ma veidi nagu kartsin seda, aga see live oli küll väga mega ja sobis nagu sinna öisesse Elvasse.
Kas nende aastate jooksul on olnud märgata ka muudatust kuidagi nö festivali kultuuris? Tullakse nt varem kohale, nauditakse ka päevaseid artiste või pigem on see lüke jäänud siin ikkagi muutumata veel? No eks ikka on. Hetkel lihtsalt see, et need tuntumad nimed esinevad ka igal teisel muul festaril, mis on tore, aga samas üritame ikka kuidagi oma valikuga suunata ja tutvustada ka muid artiste. Nagu kogu maailm, oleme meie mingi muutumiskõvera tipus ja vaatame, mis saama hakkab.
Alalõpmata on taagaks ka see vanakool vs uuskool teema ja järjepidevalt ikkagi küsimus, et kes, ja miks peaks seal festaril olema ja kõlama. Kuidas te seda balanssi olete proovinud hoida, et oleks kõigile midagi? Eks seda nurinat on alati. See on tulnud sellest, et vanasti oli formaat, et mahutasime kõik Eesti hiphop artistid festivalile ära, live‘d oli 15 minsa ja kõik. Üheltpoolt hoiame ikka balanssi ja anname võimalusi kõigile esineda, teisalt peame ikkagi arvestama, et mis parasjagu skenes toimub. Me oleme muusikafestival ja ma arvan, et ühe suurema missioonitundega festival, kes võtab mingeid artiste lihtsalt selleks, et publikule näidata, et sellist hiphopi on ka olemas. Tavaliselt lähtub festival ikka sellest, et kes publikut toob. Sellest räägib juba number: iga aasta on meil kahe päeva jooksul 30-40 artisti ÜHEL laval. Näita mulle üks selline festival veel!
Kuidas see esinejate valimise protsess käib. Kuulate ja otsite ise või pigem pakutakse end ise esinema? Selge on see, et iga räppar ei jõuagi igal aastal pealavale ja kui jõuab ühel aastal, ei pruugi ta olla laval järgmine aasta, ehk et mis need kriteeriumid ja nõuanded on, kuidas saada, mida peaks tegema? Nagu mainisin siis see aktuaalsus. Kui keegi ikka mitte ühtegi lugu pole aasta jooksul teind, siis ei võta. Pakutakse muidugi väga palju ja iga aasta ikka on seda pettumust ja minu peale kõõrdi vaatamist, aga pole mõtet. See on ikkagi suures pildis hetkeolukord Eesti hiphopis. Jah, on mõned, kes võiks olla ja keda pole ja see on iga aasta nii, aga no kui iga külastaja võtaks järgmine aasta veel ühe sõbra kaasa, siis mahutame kõik Eesti hiphop artistid 3-4 päeva peale ära ja siis on kõik rahul.
“Ma ütleks nii, et räppimine on heades kättes. Muusikalise poole pealt ma väga ei nõustu.” – Genka
Algusaegadest peale on olnud nii rookie challenge kui open mic. Olete võtnud selle joone, et kõigil oleks võimalus end näidata ja mingi hetk jõuda ka pealavale. Minu meelest megaoluline platvorm, kas käesoleval aastal on tahtjaid palju ja soovi end tõestada? Iga aasta on neid umbes 20-30 tükki, kes soovivad. Ma arvan, et see on oluline, sest paljudel on täitsa null kogemust lavaga ja isegi kui seal litid mingile paarikümnele inimesele ja sul ei tule hästi välja, siis kogemus on oluline. Ma lähtuks siin stand up’i meeste põhimõttest: teha nii palju esinemisi kui võimalik. Kasvõi 5 minutit kuskil, aga see lavakogemus on megatähtis. Sa võid olla hea räppar, aga kui sa oled sitt artist või MC, siis sa ei huvita kedagi. Ja see tuleb piisk haaval just kogemustega.
Kui praegu vaadata erinevaid striimimiskeskkondade edetabeleid, siis võib öelda, et räppmuusika on Eestis ikkagi hetkel kõige populaarsem žanr. Võib öelda, et kõik on hästi ja heades kätes? No nii ja naa. Ma ütleks nii, et räppimine on heades kättes. Muusikalise poole pealt ma väga ei nõustu. Sest ütleme, et kui see vokaalosa räpiga ära võtta, siis muusikaliselt võib olla see biit Alan Veziko või Alla Pugatshova lugu. Meil on populaarsemate artistide seas väga head sõnaseadjad, aga ma jah pole ise kunagi väga suur tantsumussi fänn olnud ja see tantsuräpp on ka seeditav ainult mingites kogustes ja kui ta on tehtud hästi.
Erinevate listide tegemine on muidugi väga subjektiivne ja ajas muutuv aga kui praegu öelda suvalises järjekorras 10 kõige kuulimat live räppartisti/gruppi, kes need oleks? NKN, Kirot, Nublu, Margiiela, Hirm, Reket, 5MIINUST, DEW8 ja Lil Till.
Eesti Hiphop festival Facebookis
Eesti Hiphop festival Instagramis