Nii. Kiire sissejuhatus. Minu luubi alla jääb seekord Roberta Einer. Eesti neiu, kes minu meelest on hull, aga kõige paremas mõttes üldse. Kui ma natuke meenutan enda jaoks seda, kuidas avastasin ja mida ma olen jälginud, siis tema on alati silma jäänud. Esimesed Instagrami pildid ta lõpukollektsioonist ja ma olin nagu whaaaaat? Can I have some as well, please. Make it unisex or something. Ta on minu jaoks ja kindlasti ka paljude teiste jaoks olnud kogu aeg pildis. Kui koguda oma kõige siiramad mõtted Roberta kohta – suurepärane?! Kas me võiksime just nii võtta selle super laheda neiu tegevused kokku? Mina igatahes võtan.
Ma ei tea kuidas teil, aga sellised inimesed annavad motivatsiooni edasi pürgida, sest nad tõestavad, et kõik on võimalik. Isiklikult arvan, et Roberta Einer rajab tee ka teistele, kes pole siiamaani olnud 100% kindlad, kas kõik on võimalik.
Nüüd saame me kõik koos teada (ja lähemalt), kes on Roberta Einer!
PS! Üks väga põhjalik intervjuu koos suurepäraste visuaalidega!
Räägi natuke endast. Kust sa tuled, kus sa õppisid?
Hei! Olen lihtne Tallinna tšikk, kes viimased 6 aastat Londonis veetnud (ja vahepeal aastase pausi Pariisis teinud) moevaldkonnas töötades ja õppides. Pärast 9. klassi võtsin vastu otsuse Londonisse elama+õppima tulla kunsti ja ärikallakuga gümnaasiumis. Sealt edasi liikusin Central St Martinsisse ning nüüd just lõpetasin Westminster Fashion moekooli! Londonis olen töötanud McQueeni, Roksanda Ilincic, Mary Katrantzou stuudios ning assisteerinud Claire Barrowit. Pariisi kolisin Balmaini prindi ja tikkimisassistendi tööpakkumise pärast ja seal resideerusin pea aasta.
Mis sa arvad, mis on viinud sind sinna, kus sa praegu oled?
Meeletu jonnakus ja sihikindlus. Viimane aasta on olnud muidugi täielik enesevalitsuse ja enesekriitika tuleproov. Muidugi kui maailmas poleks kohvi, poleks ka minu 5 h-und-nädalas-graafik võimalik (haha). Niiet sihikindlus, hard work ja unlimited amount of coffee!
Mis on senimaani olnud kõige meeldejäävamad hetked?
Neid on hullult palju! Ma olen teadlikult võtnud sellise suhtumise asjadesse, et ma tahan võtta aega MÄLETADA ja TUNNETADA igat emotsiooni, igat kordaminekut ja igat peaga vastu seina jooksmist!
Mary Katrantzous töötades oli meie disaini tiimi team-spirit supertugev. Emotsioonid jooksid enne show päeva üle pea ja kell 8 hommikul istudes 16h kestnud fittingul nutsin rõõmu (ja hirmu!) pisaraid – see on asi mida vist kunagi ei unusta. Lisaks Balmainis veedetud aasta oli meeletu kogemus, mis vormis mind nii inimese kui disainerina. Disainimeeskonnast sai mingi teine pere ning bränd ise muutis minu disaini-esteetikat 180 kraadi.
Viimased 6 kuud, mil olen valmistanud enda lõpukollektsiooni, on olnud täielik emotional rollercoaster. Meeles on nii head kui mitte nii head hetked: oli kordi kui lahistasin 5 minutit enne show algust backstage treppide all nutta, sest tunded keesid nii üle. Oli ka mingi 4-kuune periood kui IGA fitting õppejõududega läks maailma kõige negatiivsemalt ja päeva lõpus kirjutasin valmis emaili, et kahjuks olen võtnud otsuse vastu kollektsiooniga mitte jätkata, sest emotsionaalselt ja füüsiliselt lihtsalt enam ei jaksa ega taha (haha).
Samas iga thumbs up mis vahepeal kuskilt suunast tuli andis ikka jõudu edasi. Peale showd day-d ärkad, oled puhanud, pea värske. Avad arvuti ja näed, et minu isiklikud lemmikud i-D ja Dazed & Confused on valinud mu kollektsiooni enda lemmikuks ja “One to watch”?!!!! Guardian ajalehe fashion rubriik kutsus kõiki enda followere joinima minu cheeky chearleading tiimiga! Priceless ja unustamatu tunne.
Sul oli nüüd hiljuti koolis viimane show. Missugune oli tagasiside sinu kollektsioonile?
Super overwhelming! Siiani iga päev vaatan ja mõtlen, et is this a real life. Tagaside on olnud üle ootuste postiivne ja motiveeriv. Iga päev tegelen uute ägedate projektide/shootidega, mida varsti peaks saama ka näha!
Ok, nüüd on see koht, kus ma (of course Roberta ka) pean näitama teile seda kollektsiooni. Ehk siis olge valmis. Super cool!
Hah, see sobib ideaalselt siia. Iseloomusta oma kollektsiooni 3 sõnaga.
Young, happy and naive.
Unetuid öid oli vist miljon. Mis hoidis sind üleval ja kust selline motivatsioon tuli?
Nii halb ja lihtne vastus. Kohv ja koffeiini tabletid. Ning umbes 15 erinevat loodusliku toidulisandit, mis keha töös ikka hoidsid ja eriti-eriti tervislik värske toit. Viimased kaks kuud elasin superhealthy food delivery peal, mis iga öö toimetas ukse taha värske supertervisliku vitamiinirohke toidu, sest hommiku-lõuna-õhtusöögi jaoks aega ei jaanud üldse ja kodust lahkumine ning koju tulek toimus kellaaegadel, mil ükski pood ega toidukoht lahti enam pole!
Samuti sai selgeks, et inimkeha harjub KÕIGEGA ehk kui max unetunnid, mida sa saad lubada endale on 3, siis su keha harjub sellega. Need päevad, kui sain magada näiteks 5 tundi, olin juba ülipuhanud superinimene!
Mõte sellest kui palju ma olen juba vaeva näinud ja kui mitu aastat rasket tööd on sellele aastale eelnenud, oligi motivatsiooni eest. Tundus rumal seda kõike mitte ära kasutada 100% ja see hetk raisku lasta. Nii vähe veel jäänud ju!
See üsna must-have küsimus, aga kes on olnud kõige mõjukaim(ad) disainer(id) kogu selle retke jooksul?
Balmaini stuudio disainerite mind-set. Üks viimaseid nõuandeid, mida Olivier andis oli “Have fun! Theres nothing worse than slaving your life away and not enjoying this hell of a ride.” Peab looma midagi, mis sind ennast õnnelikuks teeb ja naeratama paneb! Minu course leaderil Andrew-l ja teisel pea-õppejõul Richardil on kindlasti väga suur roll minu arengus läbi nende aastate. Neil olen saanud kõige karmima elukooli ja valanud hulganisti pisaraid, karjunud, röökinud ja so on.. aga kõik see on olnudki osa sellest teekonnast ilma milleta ma poleks täna siin.
Nüüd kui kool läbi, mida pead kõige tähtsamaks, et areng toimuks õiges suunas?
Pean üritama hoida samasugust enesekriitilist pilku nagu seda olen siiani teinud. Lõpukollektsiooni tarbeks tegin mõndasid lõikeid ümber oma 10 korda, samas nii lihtne oleks ju teisel korral käega lüüa ja mõelda et, pole mõtet enam paremaks timmida. Meid õpetati võistlema iseendaga. Iga päev pead olema nii parem, andekam, töökam kui ka uudsem kui olid seda päev enne. Alati on kergem minna lihtsama vastupanu teed. Üritan endale ikka pidevalt meelde tuletada kui tähtis on pidev areng. Pidevalt töötamine selle nimel, et olla parim versioon endast ja parim disainer, kes sa oled suuteline olema. Lihtsalt okei olemine is not enough.
Kas kavatsed üksi moemaailma sukelduda või tahaksid kellegi käe all õppida veel?
Hetkel tundub, et tuuled puhuvad selle suunas, et peaks hakkama looma enda teekonda ise. Samas olen saanud eriti põnevaid ja ootamatuid pakkumisi väga lühikese ajaga tööd mitte otsideski, niiet ei hakka midagi ära sõnuma, kes teab mis juhtuda võib! Magistri tegemise mõte paari aasta pärast on ka veel täitsa olemas..
Kuidas sul nüüd aeg aasta lõpuni sisustatud? Kas uued koostööd ning kollektsioonid on tulemas?
Septembris näitan Pariisis “Premier Class” ja “Who’s Next” showcasel enda kevad/suve kollektsiooni, kus kindlasti saab näha ka uusi looke. Paar ägedat koostööd ja projekti on käsil nii Eestis kui UK-s ja hetkel pean läbirääkimist Itaalia agentidega ka. Väga-väga palju lahtiseid otsi millest veel ei julge kõvasti rääkida, kuid kindlasti varsti kuuleb täpsemalt.
Robertal on hea meel, sest
päevad on lõpuks eriti pikad ja valged ning sinna mahub nüüd veel rohkem ägedaid ettevõtmisi ja ilusaid loomingulisi asju!
Aaaaah. Minu enda jaoks kõik need detailid on väga omapärased ja niivõrd silmapaistvad. Sellist asja sa ei vaata, vaid naudid. Loodan, et te kõik nautisite! Mina igatahes elan Robertale väga kaasa, sest nii andekaid inimesi on vähe ning tuleb üksteise edu üle olla õnnelikud!
Roberta Einer tegemistele saab silma peal hoida siit: