Tekst: Gunnar Hunt
“Birds of Prey (and the Fantabulous Emancipation of One Harley Quinn)“. Kas see on selle aasta pikima nimega film? Võib-olla. Õnneks muudeti just praegu peale filmi esilinastumist nimi ära ja uueks nimeks sai “Harley Quinn: Birds of prey”. Loodetakse, et Harley Quinni nimi toob kinodesse rohkem vaatajaid. See on üks pisikene meede, mida tiim sai ette võtta, et natukene halvasti läinud esimese nädalavahetuse haavu parandada.
Kui ma peaks kogu asja ühe lausega kokku võtma, siis selleks oleks “John Wick on drugs”. Birds of Prey (edaspidi B.O.P) asub samas universumis Suicide Squadi ja Ben Afflecki Batmaniga ja ta ei tea mitte midagi Joaquin Phoenixi Jokerist. Nüüd, kui me kõik ühel lainel oleme, võib rääkida filmi sisust.
Nali. Ega ma teile siin nüüd spoilima hakka. Aga ma võin öelda, et filmi algus kipub venima. Õnneks teeb selle tasa umbes 24. minuti pealt algav John Wick 3-lik mõrvalaine, kus sa saad iga 5 minuti tagant olla nagu “woohhoohoo”.
Rääkides filmi kvaliteedist, võib öelda, et storyline jookseb ilusti. Visuaalid on koomiksilikult lummavad ja eriti meeldiv on näha, kuidas režissöör Cathy Yan oma esimese suure filmi jaoks ei jäänud ainult koomiksitest leiduva sisu peale. Ta hoopis näitas meile, kuidas Gothamis elu päriselt käib ja õpetas Dr. Quinn-ile ka mõned uued trikid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et pealkiri “Birds of Prey” on eksitav ja tegemist on ikkagi tugevalt Margot Robbie tähelennuga, mis tõstab Harley Quinni kõrgele tippu. Loodame, et Ryan Reinolds (Deadpool), Hugh Jackman (Wolverine), Robert Downey Jr. (Iron Man) ja Keanu Reeves (John Wick) võtavad ta viisakalt vastu.
IMDB – 6.8
RottenTomatoes – 8.1
HooliganHamlet – 7.5
PS! Kui tahad näha, kuidas ühest noorest neiust sirgub mentaalselt ebastabiilne, värvikirev ja painduva moraalitundega naine, siis osta piletid SIIT.