Saaremaa juurtega räppar Krick on jõudnud uue täispika albumini „Olustik“, mis on välja antud plaadifirma Sahver Records kaasabil. Usutlesime räpparit ka eelmise albumi „Voog“ ilmumisel. Sarnaselt eelnevaga voolab ka uus teos otsast lõpuni mahlastel rütmidel ning on esimesest sõnast kuni kõige viimaseni täis eestikeele äärealadel kiikuvat sõnade mängu. Lisaks hiidsekvoiale endale kõrguvad albumil veel Seaduskuulekus, Ain Nufin ja WST. Biidimeestest on teiste seas käe külge pannud Otto Suits, Lauri Täht ja Skidoo. Kokkuvõttes värskendavalt palju kaasamõtlemist pakkuvat materjali oma poistelt siitsamast meie keskelt. Suure verstaposti puhul rääkisime Krickiga natuke räpist.
Tekst ja fotod: Rainer Olbri
Miks täispikk album, miks nüüd?
Vahepealsed aastad, mis on jäänud „Voog“ ja „Olustik“ vahele, on olnud loomingulises plaanis inspireerivad ja andnud uusi ideid lugude kirjutamiseks ja oma mõtete jagamiseks. Selleks aastaks oli kokku kogunenud kauamängiva jagu muusikat, mida otsustasin pärast laulude lõplikku miksimist ja masterdamist sügisehakul avaldada. „Olustiku“ valmimise perioodil keskendusin ka varasemast rohkem visuaalsele poolele – valmisid kaks animeeritud videot lugudele „Paljutahuline“ ja „Teelahkmel“ ning muusikavideod lugudele „Hiidsekvoia“ ja „Selleni“.
„Olustik“, Manipulated Mindz, L-STEELO, 5Loops annab järjest lugusid välja. Ei taha muusikat kastidesse panna, aga pead ju tunnistama, et ühe kindla kõlaga hip-hop Eestis oleks nagu kokku leppinud, et 2020 hakkame kütma. Miks see nii on? Või kui sinu meelest ei ole, siis vaidle vastu.
Kõik mainitud pundid on teinud muusikat oma põhimõtete järgi ja lihtsalt sama perioodi vältel jõudnud ühe verstapostini, milleks on albumi valmimine. Mul on väga hea meel, et see ajastus on nii välja kujunenud. L-STEELO ja Manipulated Mindz andsid välja väärt plaadid, mis on minu jaoks palju kuulamist leidnud.
Tavaliselt ilmselt küsitakse, mis ilm seal kõrgel on. Mis seisus Eesti räpp sealt kõrgelt vaadates praegu paistab?
Aastatega on räpiskenesse palju uusi artiste lisandunud. Muusikat tehakse erinevatel eesmärkidel ja erineva suunitlusega – igale maitsele leidub midagi.
Räpp on hetkel populaarne ja pakub palju kõneainet. Kas kodumaise räpi erinevate stiilide meediakajastus on Eestis balansis või saaks midagi paremini teha?
Ma usun, et kajastatakse eelkõige hetkemomendil aktuaalsena tunduvat muusikat. Erinevad väljaanded tegutsevad vastavalt sihtrühmale – mis ühele meeldib, ei pruugi teisele mokkamööda olla. Kõik sõltub inimese vaatenurgast ja prioriteetidest – loetakse neid väljaandeid, mis kajastavad meelepärases stiilis sündmusi, artikleid ja uudiseid. Samamoodi on ka meelepärase uue muusika avastamisega.
Tekste kirjutatakse erinevalt. Minu jaoks on peamised stiilid 1)flowsse kirjutatud, et kõlaks tuus, 2)sõnumid, kus domineerib hingevalu/ühiskonna murekohad jms ja 3) tekstikunst, kus sõnad on mäng. Peamiseks erinevuseks nende kõikide vahel minule on suhtumine sõnadesse. Esindad minu jaoks tugevalt seda kolmandat žanrit, sa ei võta sõnu liiga tõsiselt – natuke irooniat, natuke huumorit, palju tehnilist mängu, eksperimenteerimist. Kas minu vaatlus tundub sulle enamvähem õige? Kui ei, siis mismoodi sa ise oma sõnu iseloomustaksid?
Jah, nõustun sinu loodud mõttearendusega ja olen liigitusega päri. Tekstikunst kui selline on paeluv – põnev on leida eesti keeles riimikombinatsioone, mida pole varem sellisel kujul kasutatud ja põimida tekstidesse harvemini kasutust leidvaid sõnu.
Su tekstidel on väga isikupärane stiil. Kas oled sellega kuidagi teadlikult tegelenud, hoiad lugusid kirjutades mingit suurt pilti ees ja liigud mingis suunas või voolab kõik naturaalselt ja loomulikult?
See kõik toimub naturaalselt. Sõnu kirja pannes mõtlen sellele, mida ma kuulajatele öelda tahan ja soovin seda teha nii arusaadavalt kui võimalik. Tekstid on inspireeritud maailmas toimuvast ja mind ümbritsevast olustikust.
Loos „Paljutahuline“ räägid liigsest üheülbalisusest ja sellest, et hindad kõrgelt mitmekesisust. Samas on Krickil olnud alati väga konkreetne stiil, kuulaja heasmõttes saab alati täpselt seda, mida ta saama on tulnud. Kogu album kõlab täpselt nii nagu eeldaks, et Krick kõlab, featuring-artistid on väga žanritruud ja ühtegi uudispommi „Olustik“ pealt ei leia. Mis on sinu jaoks paljutahulisus ja milles sa tunned, et see sinu puhul väljendub?
Paljutahulisus tähendab minu jaoks mitmekülgsust. „Olustiku“ puhul pean paljutahulisuse all silmas seda, et iga laul on kirjutatud erineval teemal.
Kõik meie ümber on muutuv ja peidab endas erinevaid situatsioone, inimesi ja emotsioone. Minu puhul väljendub see oskuses eelloetletut riimidesse panna, lisades sinna tükikesi oma kogemustest, nähtust ja kuuldust. Minu jaoks oli uudne kogemus teha koostööd pillimeestega, kes mängivad kaasa loos „Peavalupäevik“.
Eemalt vaadates võiks arvata, et normaalsele toorest saundi nautivale MC-le kohaselt on sinu suurem eesmärk teha muusikat, nautida protsessi ja meeldida ainult neile, kes ise oma tee sinu muusikani on leinud. Mulle jääb plaadil mitmes loos kõlama aga ambitsioon ja tegelik sisemine soov kõnetada laiemat publikut. Kuhu sa tahad räppimisega jõuda? Mis on “Olustiku” lõppeesmärk?
Muusikat tehes on mulle oluline oma mõtteid sõnades teistega jagada. Ma teen seda suure kire ja pühendumisega. Muusika annab mulle loomingulise vabaduse end mänguliselt väljendada ja panna inimesi erinevatele situatsioonidele teise nurga alt mõtlema ning ennast kõrvalt jälgima. Nii, nagu üht raamatut erinevatel eluperioodidel lugeda ja tabada iga kord uusi nüansse, pole „Olustikul“ lõppeesmärki – see on ajas kestev, andes mõtteainet ka tulevikus.
Tulevikus mõtteainet anda on ka ju eesmärk. Kuidas mõõdad seda, et plaadi eesmärgid on saavutatud ja tehtud töö läks asjaette?
Ma olen hinnanud albumi valmimise protsessi. Albumil on kaasa teinud minu head sõbrad ja tuttavad, kellega on olnud rõõm koos muusikat teha. Tehtud töö on läinud asja ette, kui inimesed, kes albumit kuulavad, naudivad seda muusikat ja oskavad väärtustada panust, mida kõik asjaosalised on selle valmimisse andnud.
Kelle abiga või kuidas albumi välja andsid?
Albumi väljaandmist toetab Sahver Records, kuhu on hetkel koondunud veel Ain Nufin, Ingmar Gailit, Meistermauri, Skidoo ja Kulgur. See koondab omavahel inimesi, kes on pika aja vältel läbi käinud ja koos muusikat teinud. Nüüd on meil ühine kanal, kus jagada ideid ja loomingut avaldada.
Kuidas „Olustik“ valmis? Mis peamised takistused olid ja kuidas need ületatud said?
Kauamängiv valmis mitmeaastase perioodi vältel. Kogu protsess oli kui looklev jõgi – olles inspireeritud mulle saadetud biitidest ja uutest situatsioonidest, valmisid lood dünaamiliselt ja loomulikult. Peamiseks takistuseks oli aeg, mida on olnud vaja jagada, töö, kooli ja kahe erineva linna vahel. See võis olla teguriks, miks album sai valmis nüüd, mitte näiteks aastal 2019. Kogu protsess õpetas mulle oskust olla kannatlik ja teadsin, et see saab juhtuma õigel hetkel.
Mis edasi saab? Mis plaanis on? Mis tulemas on?
Õigepea ilmub Ain Nufin’i plaat, millel ka mina kaasa teen. Lisaks sellele on ilmumas veel mõned koostööpalad, millest kuuleb siis, kui aeg on küps.
Tervita lõpetuseks mõnda oma eeskuju/iidolit.
Ma ei tooks siinkohal välja niivõrd iidolit või eeskuju, kuivõrd tõstaksin esile üht väga head Eesti kooslust – Cosmoskva. Tegemist on Saaremaa juurtega bändiga, kes loob mõnusat ja kaasahaarvat muusikat. Cosmoskval ilmus 14 aasta järel uus album „IV“, mida suvel jooksul korduvalt kuulasin ja nautisin. Käisin Muhus festivalil Juu Jääb nende kontserti kuulamas ja see oli minu jaoks äge elamus.