Olen TESTHAMLET rubriigi raames aastate jooksul palju autosid katsetada saanud. 2019. aastal sai ära proovitud ka toona värskelt välja tulnud uus 992 põlvkonna Porsche 911 Carrera 4S Coupe. Täna, 4 aastat hiljem, on auto teoorias sama, aga kirjatükk natuke teistlaadi. Kuhu see kirjutis välja jõuab, kas üldse kuhugi jõuab, see selgub natukese aja pärast.
Rohelised autod on minu suurim nõrkus
Tänase päeva peategelaseks on üks väga isemoodi masin. Sõiduomadustest ja autost üldiselt saad lugeda 2019. aasta artiklist. Täna räägime konkreetselt sellest rohelisest autost. Kõige silmapaistvam element, mis seda kaheukselist neljarattalist paljudest teistest eristab, on loomulikult see võrratu PTS ehk Paint To Sample “Underberg Green” värvus. Paint To Sample on Porsche selline tore programm, loodud selleks, et tellijal oleks rohkem kontrolli selle üle, millise auto ta endale soetab. “Underberg Green” on värv, ma isegi ei liialda, millesse olen võõbanud kõik oma fantaasia autod kõikvõimalikes videomängudes. Jah, isegi “GTA 5” sõidab minu valges Los Santose t-särgis Franklin sarnast värvi autoga ringi. Rääkimata kõikidest “Need For Speed”-idest, mida ma olen elu jooksul mänginud. Pole mingi saladus, et rohelised autod on minu suurim nõrkus. Kõnealune PTS värvis 911 on päris elus aga midagi täiesti kirjeldamatut, mida ma selles artiklis proovin kirjeldada.
Hobifotograafina märgin ära, et selliseid tumedaid erivärve on minu jaoks üsna keeruline pildil tabada. Kuna mulle meeldib foto värvidega keskmisest rohkem manipuleerida, hakkavad pisikesed nüansid väga suurt rolli mängima. Samas muutub see värv ka päris elus palju, päikese käes üks, varjus midagi hoopis muud. Selles osas on fotod reaalsuses korrektne peegeldus.
911 on ise selline auto, millel on tänaval selge kohalolek (toortõlge inglisekeelsest väljendust “presence“). Lisa sellesse võrrandisse see müstiline roheline ja kokku tuleb auto, millest on võimatu mööda vaadata, mille kohta küsib iga tuttav, mis paneb kadedusest paisuma ka sinu suurimad vihkajad. Mulle tundub, et minu kasutuses olev masin on kokku pandud väga selge visiooniga – see pole mingi poisikeste auto. Tumeroheline eksterjöör, klassikalistest Fuchs velgede disainist natuke inspiratsiooni saanud Carrera Exclusive Design 20 ja 21 tollised veljed, hele Atacama Beige Heritage Design Pure interjöör ja klaasist katuseluuk annavad kõigile teada, et tegemist on härrasmeeste autoga. Baashinnaga 146 150€ on nimetatud lisadega masina hinnaks väärikad 206 640€. Sinna sisse käivad ka SportDesign esispoiler, sportlik väljalaskesüsteem ja palju muud.
Sõitmisega liiga palju tegeleda polnudki vaja
Seda härrasmehelikkust on autos minu jaoks tunda igas detailis. Võibolla on efekt mulle eriti tugev, sest paratamatult tekib mul 911 roolis alati võrdlusmoment 718 Caymaniga, millega on mul kõige rohkem kogemust ja mis tundus selle Porsche 911 Carrera 4S kõrval pigem traktori kategooriast. “Underberg Green” 911 libises siidise pehmusega mööda teid. Sõidusrežiimis “Normal” unustasin korraks täiesti ära, et ma ei sõida mõne luksussedaaniga, vaid roolin maailma kõige populaarsemat sportautot. Sport ja Sport+ režiimid käänulistel teedel meenutasid kiirelt, et autol on ikkagi kasutada 3.0l mootor ja lõbusad 331kW. Ka sportlikult sõites tundsin ennast autos kuidagi rahulikult, sellise golfi mängule suunduva silverfox‘i võnge – elu on elatud, kiirustada pole tegelikult enam kuhugi. Oktoobrikuine kollane mets peegeldus tuuleklaasilt, salongi vaikus andis ruumi meenutada möödunud noorust ja kõikvõimalikud abid hoidsid auto tee peal, nii et sõitmisega liiga palju tegeleda polnudki vaja.
Selle auto roolis sain aru, et ma vist olen ikka veel see mitte-enam-nii-noor kukk, kes tahab, et auto oleks kange, müriseks metalselt, teekatte materjal paitaks sõrmeotsi ja tagumiku all võbeleks kerge ebakindlus ning ülejuhitavuse oht. Roheline 911 tuksus süstemaatilise regulaarusega kindlust, konkreetsust. Spontaansuseks ja ootamatusteks liiga palju ruumi, mulle tundub, et ei ole.
“Üks olulisemaid featuure igapäevaelus, olgu autoks traktor või Gosling.”
Kõik see härrasmehelikkus ja vaoshoitus ei tähenda, et masinal puuduks vajalikud elemendid olla cool, badass ja fresh, see on siiski Porsche Carrera 911 4S. Üks läbi aegade paremini disainitud sportauto. Selle konkreetse auto puhul lihtsalt on krutitud sellisel mingil kujutletaval auto iseloomu skaalal rohkem luksusliku ja ilusa poole. Selline briti aktsendiga Ryan Gosling – veetleva välimusega, lõhnab alati hästi, teeb oma asja korralikult ja pigem hoidub vaidlustest. Sellise iseloomuga auto teeb sõitmisel sinu eest paljud asjad ise ära ja sinul jääb üle ainult kohal olla.
Varem sellist puudujääki oskustes täheldanud ei ole
Auto valimine on üsna võrreldav partneri otsimisega elus. Nüüd, kus me teame, et tegemist on Ryan Goslinguga, oleks hea teada ka piltilusa Hollywoodi staari pisivigu, mis kooselus hiljem võivad häirima hakata.
Esimene pisike asi, mis mulle lühikese aja jooksul silma jäi – Apple CarPlay. Minu jaoks isiklikult üks olulisemaid featuure igapäevaelus, olgu autoks traktor või Gosling. Ma ei sõida oma autoga küla poodi ka ilma telefoni ühendamata. Kuna CarPlay põhineb tänaseks üsna vanal tehnoloogial, mida pole loonud ei Apple ega autotootjad, siis näen, kuidas kõik autod on stabiilse ühenduse loomisega üsna hädas. Volvo näiteks on isegi nii kaugele läinud (või vähemalt veel eelmisel aastal oli), et juhtmevaba Apple CarPlay võimaluse pakkumisest täielikult loobunud, sest lahendus ei suuda Volvo klientidele pakkuda piisavalt kvaliteetset kogemust, millega Volvo rahul oleks.
Ebastabiilne ühendus saatis juhtmevaba Apple CarPlayd ka selles 911 4S-is. Lihtsalt keset sõitu ühendab telefon ennast lahti, tihti kõige ebasobivamal hetkel, kus tee läheb neljaks ja sul oleks Waze’ist vaja vaadata, millisesse ritta hoida. Uue Drake’i plaadi pealt lemmik lugu katkes kõige parema koha peal, õrnalt frustreerunult otsivad silmad esimest võimalust maantee ääres peatumiseks, et telefon uuesti autoga ära ühendada. Lahendus – kasutada juhtmega ühendust.
Omamoodi naljakad olid ka olukorrad, kus sõitsin kitsastel käänulistel teedel, millel puudus sõidusuundi eraldav teekatte märgistus. Üldiselt üsna tore abisüsteem “lane assist” oli koguaeg üsna pahane, et ma paiknesin autoga sellisel teel paremas ääres ja palus intensiivselt mul sõita tee keskel. Juhis, mida järgides, oleksin võinud sattuda üsna keerulisse olukorda.
Kolmas pisiasi, mis minu jaoks kogemusele tugevalt tooni andis. Ma ei saanudki lõpuks aru, kas süüdi olin mina või auto, aga uksi mingil põhjusel, ma sellel autol kinni ei saanud. Vaikselt tõmmates jäi uks lahti, keskmise jõuga tõmmates jäi uks lahti ja tugevalt tõmmates jäi üks lahti. Mõnikord pidin ust 5-6 korda tõmbama, et leida see ideaalne vahemik, milles uks sulguks. Olen elus erinevad 911 uksi tõmmanud täitsa okeis koguses, varem sellist puudujääki oma oskustes täheldanud ei ole.
Üsna ideaalilähedane kombinatsioon
Kokkuvõttes saatsid mind ikka terve aja eufooria, rõõm, tänulikkus ja uudishimu. Suure 718 fännina on mul kuskil sügaval sisimas pisike lootus, et äkki mulle need 911-ed nii palju ei meeldigi nagu kõigile teistele, äkki 911 kukub läbi. Hetkel on 718 kindlasti rohkem minu ellu sobiv auto, eriti selle konkreetse luksuslikku 911 4S’iga võrreldes. Igapäeva auto kõrval ootan oma sportautolt tugevamat kontrasti, seda kohmakust, metalsust, kontakti teega ja vähem lihvitud olemist. Kui ma aga oleksin 10+ aastat vanem ja mul oleks vaja kõik oma nõudmised autole panna ühe masina sisse, oleks see 911 Carrera 4S üks tugevamaid kandidaate. Kõike on täpselt piisavas koguses – sportlikkus ja mugavus ja luksuslikkus on timmitud üsna ideaalilähedasse kombinatsiooni. Ja loomulikult oleks ka minu unistuste 911 ilmselt Paint To Sample “Underberg Green”.
Fotod: @metsakutsu
Porsche Eesti Instagramis: @porscheeesti
