Räppar 50 Cent esines maailmaturnee “The Final Lap” raames Riias, Arena Riga laval kaks õhtut järjest täismajale. Mees tähistab maailma muutnud albumi “Get Rich Or Die Tryin’ ” 20. juubelit ja näeb välja nagu artist oma karjääri tipus.
Ütlen kohe ära, et mu arvustus ei saa olema eriti objektiivne. Eminemi ja Dr. Dre pundis üles kasvanud üks suuremaid nimesid maailma hip-hopis on olnud mulle kasuisa eest. 2000-ndatel kogu maailma popkultuuri raputanud fenomen sattus juhtuma ajal, kui mina üles kasvasin ja mõjutustele kõige vastuvõtlikum olin. Naljaga (või kas ikka on?) võib öelda, et kui kellelegi minu juures midagi ei meeldi, tuleb kaebused esitada peaasjalikult just sellele härrale. 2007. aastal Tallinnas toimunud kontserdi ajal olin kahjuks ajateenistuses ja 50 Cent’i laval näha on olnud minu bucketlist‘is tänaseks 20 aastat. Mul on ütlemata hea meel, et see kõik sai juhtuma ajal, kui me mõlemad veel elujõulised ja vitaalsed oleme.
“Räppar, kes on oma populaarsuse tipul.”
Seda oligi kontserdil vast kõige ägedam näha, et artist, kelle kärjääri olulisemad sündmused jäävad justkui kahekümne aasta tagusesse aega, nägi laval välja nagu räppar, kes on oma populaarsuse tipul. Terav, fokusseeritud, enesekindel. Ütlen ausalt, eelmise aasta Pepsi Superbowl LVI Halftime Show suurejoonelisel kontserdil tundus mulle, et aastad on lõpuks maha niitnud ka 50 Centi. Pole saladus, et härra on terve raske räppstaari elu elanud keskmisest tervislikumalt, hoidnud eemale üleliigsest alkoholist ja kangematest droogidest, mis selle elustiili ja tegelikult eriti just 50 Cent’i enda muusikaga justkui kokku käivad. Curtis on avalikult sellel teemal aastate jooksul palju sõna võtnud ja oma tõsist tööeetikat erinevates intervjuudes kirjeldanud. Seda kõike sain mina nüüd oma silmaga paari meetri kauguselt tunnistada ja usun, et härra ei ole liiga palju valetanud. Tema tervis ja energia on selle tõestuseks.
Pepsi Super Bowl LVI Halftime Show, kus astusid üles Eminem, Kendrick Lamar, Dr. Dre jpt
Just see sama tööeetika ja 50 Cent’i põhjalikkus paistiski kogu kontserdi jooksul minu jaoks kõige eredamalt silma. Üritus voolas sekundi täpsusega nagu sisse harjutatud tantsukava. Soojendusartistid alustasid ja lõpetasid, lava dekoratsioonid vahetusid, turvamehed tegid perimeetril ringe. Igakord kui midagi laval muutus, vaatasin oma kella ja nägin numbreid 00 või 30. Loomulikult on sellises õnnestumises suur roll korraldustiimil ja lava crewl, aga nagu ikka – ülemus sätib ettevõttes tooni ja mulle oli selge, et kogu “The Final Lap Tour” idee on alanud koosolekuga, kus Curtis “50 Cent” Jackson fikseeris esimese asjana, et lolli mängima ei minda.
Lisaks astusid soojendajatena üles Jeremih ja legendaarne Busta Rhymes. Kui Jeremih ajal oli rahvas veel külm, siis Busta kava teiseks pooleks oli temperatuur tõusnud. Räppar tegi mõnusa linnulennult ülevaate kogu oma aastate pikkusele karjäärile segades gigahitte uue muusikaga. Reklaamimata ei jäänud ka Busta Rhymes’i novembris ilmuv uus album, kus teevad produtsentidena teiste seas kaasa näiteks Pharrell, Swiss Beats ja Timbaland.
Mõnus oli näha, kuidas räpparid laval päriselt räpivad. Efekt tuli eriti esile just Busta Rhymes’i ajal, sest teatavasti on räppar riimiladumise tehnika ja meisterliku flowga ennast hip-hopi ajalukku suurte tähtedega kirjutanud. Ei jäänud see fakt ka nooremale osale publikust mainimata. Busta kirjeldas igaksjuhuks, et kõik, mida rahvas näeb, on otse ja päris, ilma eriefektideta, sest: “meie olemegi eriefektid!”
50 Cent’i kava oli 1,5 tundi pikk ideaalne läbilõige kõigest, millega ta 20 aasta jooksul hakkama on saanud. Ettekandmisele tulid kõik olulised vanemad, keskmised, kui ka uuemad palad. Kõige vähem puudutati vist G-Uniti muusikat, aga peamine hitt “Stunt 101” kõlas pisikese sektorina kenasti ära. Väga maitsekalt ei olnud kogu show ka ainult “In Da Club”-i peale üles ehitatud – nii said väljateenitud tähelepanu ka vähem populaarsed kuldajastu lood nagu näiteks “If I Can’t” ja “Hustler’s Ambition”. Kogu kontsert jooksis kui õlitatud masin, mille jooksul vahetus lava, paukus pürotehnika ja juhtus ilmselt ligi 10 kostüümi vahetust. Ja väga põhjalikku vahetust. Korralikult oli läbi mõeldud, millise looga sobib Prada toss ja teksa ning millise osaga kavast klapib valge Air Force 1 ja tracksuit. Rääkimata muidugi ülimalt professionaalsest pundist taustatantsijatest, kes saatsid suurt osa kogu esinemisest ülimalt efektse koreograafiaga.
“Laval olnud naised etendasid kohati nn objekti rolli.”
See vist ongi ainus natukene negatiivne mõte, mis mul kogu üritusega seoses pähe tuleb. Tervet õhtut saatis tänaseks iganenud arusaam mehe ja naise omavahelisest suhtest. Laval olnud naised etendasid kohati nn objekti rolli. Kõik kokku võis edastada publikule sõnumit, mida võibolla tänases maailmas enam edastada ei ole vaja. Kui aga see alltekst eemaldada ning analüüsida tervet etteastet kui seda ajastut esindavat kunstiteost, siis loomulikult olid kõik detailid omal kohal ja teostus laitmatu.
Kokkuvõttes saan öelda, et nägin ära ühe olulisema artisti oma elus. Ja seda kõike üsna ideaali lähedases võtmes. “The Final Lap” teemaline õhtu oli minu jaoks emotsioone täis reis lapsepõlve, kust ei puudunud eufooria, nostalgia, rõõm ja melanhoolia. Perfektne palett, mis ühelt õnnestunult kontserdilt endaga võtta. 50 Cent on 20 aastat hiljem paremas vormis kui kunagi varem ja tegutseb eesmärgiga pakkuda publikule ainult parimat.
The Final Lap Tour Instagramis @thefinallaptour
50 Cent Instagramis @50Cent