Uskumatu, aga täpselt 2 aastat ja 20 000 km tagasi juhtus minuga midagi, mida ma siiamaani ei usu. Ma astusin Porsche esinduse uksest sisse ja sõitsin sealt oma isikliku Porschega minema. Jah, muidugi, mul oli enne vana 911 996, aga 718 Cayman’i ostmine tundus, et nüüd on asi päris. Kui liisinguhaldur on asjasse segatud, siis on asi tõsine. Mis ma nende kahe aasta jooksul teada olen saanud?
Mul on siiamaani meeles, kui 2017. aastal elus esimest korda Porsche üritusele kutse sain ja Hispaania lennujaamas kollase 718 Boxster GTS-i võtmed kätte anti. Ma olin täiesti šokis, kui luksuslik ja kallis ja kättesaamatu see auto oli. Mu elu esimene Porsche kogemus ja mäletan kurbust, kuna sellise autoga sõitmine oli nii kuradi äge ja ma teadsin faktina, et ma ei saa sellist autot endale mitte kunagi lubada. Teadsin, et Tommy Cashil on Porsche ja Koit Toomel on Porsche, aga minu jaoks on see täielikult välistatud. Fast forward 6 aastat ja tehtud – välistatud pill seisab maja ees.
Otsustasin alguses, et sellest autost sotsiaalmeedias üldse ei räägi ja hoian täielikult endateada. Auto oli mul olemas juba mõnda aega, kuigi esimese postituse tegin alles 1. novembril 2022. Tean, et mõndasid inimesi pahandab mu “asjade postitamise” stiil. Tossud, autod, asjad, millega uhkeldada. Samas on nii hea asjadest contenti toota ja sotsiaalmeediast uusi sõpru ja projekte ja võimalusi saada, ilma et peaks oma päris elu, muresid, terviseprobleeme ja perekonda võõrastele inimestele avama. Minu jaoks on see “edev auto” ideaalne sein, mille taga varjus olla. Lisaks mulle lihtsalt meeldib auto pilte jagada – see pakub mulle rõõmu ja muu tegelt ei loegi. Kui kellelegi mõjub see eputamisena, siis olgu nii.
“Keskmootor, erakordselt kerge kaal ja kardilaadne olemus annavad sellele autole oma teo ja näo, mida ühe proovisõiduga märkama ei õpi.”
Kahe aasta jooksul olen saanud sõita igasuguste Porschedega – 911 GT3RS, Taycan Turbo S, 718 GT4, Cayenne Turbo GT, kui nimetada mõned. See kõik on andnud mulle ülimalt selge arusaama, mis on Porsche 718 Caymani karakter ja iseloom. See on midagi täiesti omamoodi. Keskmootor, erakordselt kerge kaal ja kardilaadne olemus annavad sellele autole oma teo ja näo, mida ühe proovisõiduga märkama ei õpi.
Täna tean, et eriti rumalad on need, kes seda “vaesemehe 911-ks” nimetavad. Need autod on täiesti võrreldamatud. Samahästi võiks talve vaesemehe suveks nimetada. Samuti saan öelda, et pole mõtet astuda vaidlusesse inimestega, kes ütlevad, et 220 kW on nõrk. See on võibolla nõrk 1998. aasta BMW peal. Küll aga on see jõhker alla 1500kg kaaluva 2022. aasta Cayman T peal. Mõttetu numbrite võrdlus, millel päris eluga vähe pistmist.
Kõige veidram on aga see, et auto on specitud nii nagu ma oleksin selle ise specinud. Kui palju selliseid elus juhtub? Kus kõik joondub – ajastusest, hinnast kuni interjööri õmblusteni. Üks kord? Null? Ma tean, et enam soodsamalt nii õiget autot mu elus ei juhtu. Kogu see kuradi võrrand on ainulaadne! Mulle meeldib selle auto juures kõik. Ta on mehaanline, metalne, mitte miski ei ole sile ega pehme, kõik on kandiline ja toores. Ta ei ole app, ehkki kõik tehnoloogilised baasvajadused on kaetud, tuleb teda käima keerata, mitte vajutada. Temas on analoogi hõngu. Kui ma välja zoomin ja kõik segavad faktorid välja lülitan, siis see tegelt on perfektne minu auto, millega võiksin sõita kuni pensioni iga kätte jõuab. Muidugi sekkuvad unistus 911-st ja soov uusi autosid kogeda jne, aga tegelikult peeglisse vaadates – mul ei oleks rohkem autosid elus vaja.
Soov suve lõpus autot müüa oli puhtalt pragmaatiline. Hobiauto, eriti liisingus hobiauto, tundus Eesti riigi maksupoliitika tulevikku vaadates lihtsalt erakordselt ebamõistlik. Õnneks juhtus siis Volvo ja Info Auto ja elu tegi kannapöörde ning roheline konn saab rõõmsalt meie pereliikmena Volvode kõrval 2. aastapäeva tähistada. Kas ma tahaksin 718 Cayman GTS-i või GT4? Jah, tahaksin. Kui kuskil seisab mõni “Python Green” GT4, mis maksab sama palju kui Cayman T, on mustade ja kollaste detailidega, tumedate Carrera S velgedega ja mille piduriring maksab max 2500 euri, siis tulen kohe järele.
Seniks aga elagu unistamatud unistused ja loodan, et elul on meile veel vähemalt 20 000km.