Kümnes Eesti Hiphop Festival ei ole enam kaugel ja juba tasub mõelda, kelle autosse end pressid ja kelle telgist peavarju otsid ning paluda ülemuselt reedeks lühemat tööpäeva, et ikka esimeste vingete räpparite ajaks Elvasse jõuda. Tõmbasime Genka rajalt maha ja võtsime saabuva festivali taas teemaks.
Kõrvutame täna päris esimest hiphop festivali ja 2016. aastal toimuvat festivali. Mis on vahepeal muutunud ja kuhu suunda asjad arenenud?
Suures osas on meil põhimõte samaks jäänud – tuua kohale kõik vähegi tuntud Eesti hiphop artistid ning samas pakkuda võimalust ka mitte nii kogenud artistidel suurele lavale pääseda. See läheb muidugi iga aasta raskemaks, sest häid artiste tuleb aina juurde ja kahe päeva peale neid ära jaotada on päris suur ülesanne. Areng on nagu üldiselt Eesti hiphopis: artistid lähevad paremaks ja eks me püüa ka kogu aeg paremaks minna. Oleme siiski säilitanud läbi aastate stabiilsuse – kohale tuleb enam-vähem sama arv publikut. Vanemad ei viitsi käia ja nooremad tulevad peale.
Millist publikut korraldajana festivalil näha tahaksid?
Korraldajana tahaks näha ikka võimalikult palju inimesi. Eriti hea meel on mul debütantide üle, kes on saanud endale muusikalise elamuse. Väga paljud on aga tulnud festivalile ka niisama lõõgastuma, mis on väga okei, sest Elva metsades on väga tore oma aega veeta.
Paljud festivalid kuulutavad 10. juubeli alati suurelt välja ja kulutavad ekstra energiat. Kas EHHF ka sel puhul midagi teisiti teeb?
Äkki just see, et meil on sellel aastal n-ö peaesinejad kõik omad kodumaa kutid. Oleks muidugi tahtnud mingit eriti kõva välisesinejat, aga kahjuks juubelivääriliste tüüpide tasud käivad meil üle jõu. Välisartist toob juurde kulusid ja sahmerdamist, aga publiku arv on ikka sama. Me mõtlesime tükk aega, et mida teisiti teha, aga publiku tagasiside on suuremalt jaolt, et kõik on väga fine ja tore.
“Välisartist toob juurde kulusid ja sahmerdamist, aga publiku arv on ikka sama.”
Inimesed teavad, kuhu nad tulevad ja mis neid ees ootab. Käisin just Hard Rock laagri 15. juubelifestivalil ja seal oli ka kõik täpselt nii nagu alati on olnud. Ei ole mõtet hakata punnitama ning endale ja teistele luisata, kui mingit erilist sensatsiooni pole. Energiat kulub festari tegemisele niigi palju.
Milline hetk on olnud sinu jaoks 10 aasta jooksul kõige meeldejäävam?
Ilmselt Toe Tagi viimane live. See oli muidugi kurb sündmus, sest viimased sõnad minu jaoks ütles Revo laval. Paar nädalat pärast EHHFi teda enam ei ole. Ta tegi selle valiku ja tuli esinema ning nagu õige viiking tuli ja langes tandril.
Miks on Eestile vaja üht korralikku hiphop festivali?
Jätsime ühe aasta vahele ja saime nii artistidelt kui publikult tagasisidet, et nii küll ei saa – peab ikka tegema! Lisaks paljudele artistidele on see võimalus esineda suure publiku ees ning hiphopi sõbrad näevad 95% Eesti tegevast hiphop scenest ära. Kui rahvas tuleb, siis järelikult on vaja.
Kas oled millegagi aastate jooksult alt ka läinud?
Eks neid äpardusi on ikka olnud. Kord aastaid tagasi tekkis kurat ma ei mäleta, mis põhjusel olukord, kus meile pandi üles lava, mis oli päris lavast umbes 5-kordne minivariant. Kord ütles üks välisartist saabudes, et tal on vaja kell 7 hommikul Bordeaux’s olla või muidu ta ei esine. Päästis ainult diplomaatia ja nii palju võib öelda, et ta jõudis sinna kell 7 (aga alles õhtul ja hoopis paaritunnise rongisõidu kaugusele).
EHHF’il toimub palju muudki peale esinemiste. Mis sel aastal plaanis on?
Kuna artiste on kolmekümne kandis, siis iga artisti vahele jääb umbes 5-10 minutit. Polegi suurt mahti midagi teha, aga ei puudu tantsuvõistlus, kossuvõistlus, open mic ega kino. Lõbustuspark pole me kunagi olnud ja ilmselt ei hakkagi olema. Chill, grill ja drill!
Kelle esinemisi ise sel aastal pikisilmi ootad?
Olles ise artist, pole mul palju võimalusi kellegi teise live’del käia v.a. siis Kõik Boyz liikmete omadel, sest nendega oleme sattunud samadele üritustele esinema. Hea meelega vaataks kõiki ja ootan kõiki. Sulevyo ja Vesikaga tulevad lavale ka Lord ja Napoleon ehk teisisõnu vana hea TMF, kes on mu ühed lemmikud olnud ammu. Neid tahaks kindlasti näha. Ühtegi 5MIINUST live’i pole ma ka näinud, v.a. kõige esimest ja seda ka lava tagant. Samuti ootan Sammalhabe esinemist ja kindlasti ei puudu ma Ingmar Gailiti, Okymi ja Chalice’i live’idelt.
Metsakutsut, Chalice’i ja Reketit teab iga hiphopi sõber hästi. Kes on need vähemtuntud aga kindlasti olulised artistid, keda sel aastal kuulata saab?
Pealaval ühtegi vähetuntud tüüpi polegi, kõik on aastaid asju teinud ja hiphop inimesed on neid ikka kuulanud. Debüüdi teeb LihaMägi, kes esineb esimese päeva teise artistina. Enne neid on Ruckus, kes on väga hea punt. Seega neid kahte peab vaatama minema juba sellepärast, et esimese päeva esimesed kaks ei ole lihtne olla. Tulge 18.00’ks kohale ja supportige neid!
EHHF annab sel korral 10 parimale riimimeistrile võimaluse 2 lugu Hennessy telgis ette kanda. Mida sealt oodata võib?
Ma loodan, et sealt tuleb midagi ilgelt ägedat. Loota ju võib alati ja ega tegelt ei ole lihtne tulla lavale, kui oled hea riimispets, aga pole eelnevat lavakogemust või artistigeeni. See, kui suudad hästi kirjutada, ei tähenda, et oled ka hea MC, aga kui ei proovi, ei saagi teada. Oluline on see, et tuled lavale ja vaatad, kuidas seda asja üldse fiilid. Muidu kirjutad aastaid sahtlisse, kasvatad oma ego, mõtled end suureks ja võimsaks, aga siis esimest korda lavale minnes reality bites. Seega, tuleb kohe ära proovida, kuidas on. Omast kogemusest võin öelda, et tegelt on see väga ok.
Eesti Hiphop Festival toimub sel aastal 12.-13. augustil ja ikka Elvas. Loe lisaks ürituse kodulehelt.
Autor: Keilit Aedma
Fotod: Siiri Kumari