Võibolla olete märganud mõnel autol kleebist “built not bought“ ehk “ehitatud mitte ostetud”. Nagu loodetavasti teate, siis Hooligan Hamlet ka ostis ja peaaegu et “ehitas” hiljuti YouTube’is valmis ühe vanematsorti Porsche. Artikli peategelane Chevy 3100 Half Ton Truck on aga 100% see – ise ehitatud.
New Mexicost oma tee Eestisse leidnud üsna õnnetus seisus Chevy võttis enda hoole alla motoringkondades tuntud kui Victory tsiklite entusiast ja tuunija Imre Eenma. Tema silma paneb särama ka klassikaliste USA autode ehitamine ja putitamine. Kõnealusele truckile puhus Imre elu sisse kokku peaaegu 10 aastat. Pika ja väljakutsete rohke teekonna lõppu tähistasime miinuskraadides fotoaparaadiga. Loomulikult tahtsin kohe auto taustast rohkem teada ja nii sündiski meistri endaga väike intervjuu. Auto taustast, projekti käekäigust ja lõpptulemusest räägib autor Imre Eenma ise. Fotod ja intervjuu minu poolt. Head nautimist.
Räägi täielikule võhikule, mis sind autodega seob? Kuidas sa sellise asjani jõudsid ja kaua sa sellega juba tegelenud oled?
Mäletan lapsepõlvest, et 6-aastasena nägin ühe vene autoajakirja tagakaanel kahte USA auto pilti – need olid ’59 Chrysler ja DeSoto. See sööbis ilmselt alateadvusesse, nii et mingil hetkel oli möödapääsmatu osta esimene “usakas”. Selleks oli ’59 Edsel Ranger ja ostuaasta oli 2005. Enne seda olin veidi tegelenud motikate tuunimisega, USA klassikud oli ilmselt loogiline jätk.
Selgita inimesele, kes Ameerika autodest eriti ei jaga, mis auto ja mudel see nende fotode peal täpselt on?
See mudel on Chevy 3100 Half Ton Truck ehk siis maakeeli “pooletonnine”, mis tähendab kandevõimet. Neid toodeti aastatel 1947 – 1955. Konkreetne auto on nn facelift mudel, mida toodeti 1954 – 1955 esimene pool. Vanematest eristub ta teistsuguse iluvõre ja ühes tükis tuuleklaasi poolest, väiksemaid muudatusi oli teisigi. ’55 aasta teine pool tuli täiesti uue disainiga truck.
Mis selle konkreetse auto lugu on? Kust tuli, mis ajalugu on jms.
Enne selle auto ostmist olid veel mõned USA klassikud, mis ma uuesti elule äratasin, mõne taastasin, mõnel sai ainult hääled sisse pandud. Selle auto ostsin USA oksjonilt 2012. aaastal, mis toimus New Mexicos. Mu kohalik sõber Karl tõi ta oma truckiga sealt ära oma koju Oklahomasse. Edasi liikus ta konteineriga Eestisse Muuga sadamasse, kust ta koos mu teise autoga koju sõidutati. Auto oli USAs korda tehtud ja värvitud – tuunitud ja siis vasaku külje ära mõlkinud. Samuti olid vigastustega kõik 4 Boyd Coddingtoni alumiinium velge. Kuid palju suurem probleem oli varasem restaureerimine, mis oli tehtud suure hulga pahtli ja värviga sisuliselt otse rooste peale. Autole oli USAs paigaldatud uus small block V8 mootor – originaalis on rida kuus. Samuti oli paigaldatud Ford Mustangi esisild ja Fordi 9 tolline tagasild. See on klassikaline combo, millega vanu kastikaid ümber ehitatakse.
Mis sa selle auto peal kõik ära tegid ja mis perioodi jooksul?
Esimese hooga hakkasin innukalt autot juppideks võtma ja kohe sai selgeks, et tuleb suur ja mahukas projekt kuna olemasolevad detailid ei olnud piisavalt heas korras või kvaliteetsed. Kasutatud oli odavaid reproduction varuosi, mis ei sobinud kokku minu kontseptsiooniga. Plaan oli teha väliselt võimalikult väheste eksterjööri detailidega mild custom, paar kolm tolli madalam originaalist. Mõneks aastaks jäid tööd toppama kuna vahepeal tegelesin motika projektidega ning kogusin ideid ja raha nende teostamiseks.
Umbes kuus aastat tagasi tekkis selge nägemus asjast ja hakkasin USAst vähehaaval uusi detaile tellima. Suuremad detailid olid mootori tuuningosad, mootoriruumi custom plekid, elektrisüsteem tervikuna ja spidomõõdikute plokid. Samuti uued kroomitud bumperid, kroom astmelauad, kroomveljed ja hunnik väiksemaid kroom detaile.
“Kokkuvõttes jäi ostetud autost järele ainult raam, sillad, kabiin, poritiivad ja kast.” – Imre Eenma
Auto tehnikaosa pidi saama suhteliselt kaasaegne. Roolivõimendi, pidurivõimendi ees ketaspiduritega, automaatkäigukast, kliimaseade koos jahutus ventilaatoriga, elektrooniline süüde, uus kaasaegne mootori jahutusradiaator elektrilise ventilaatoriga. Puldiga avatav kesklukk ja elektriaknad. Mootori sisselase on mild performance, samuti nukkvõll. Salongi kujundus oleks art deco mõjutustega, mugav bench iste kus juhi ja kaassõitja koht on ergonoomiliselt kujundatud. Iste on kaetud päris nahaga. Istme keskel on allalastav käetugi ja selle taga custom build raam joogitopside jaoks. Ümber tehtud on ka lae polster ja ukse katted, terve kabiin on kaetud pigimatiga. Istme taha mõtlesin riiuli, kuhu asju panna, iste on ettepoole tervikuna tõstetav amortidel, istme all on panipaik ja ühtlasi audio võimendi ja 10 tolline subwoofer. Auto kasti põhi on vooderdatud ameerika vahtra laudadega ja õlitatud. Tervikuna ehitati uus pidurisüsteem. Väljalase on käsitööna valminud roostevabast terasest. Kokkuvõttes jäi ostetud autost järele ainult raam, sillad, kabiin, poritiivad ja kast. Vahetatud sai ka mootori plokk kuna kondents veest olid tekkinud tugevad roostekahjustused.
Kas tekkis töö käigus ka mingeid takistusi ja kuidas need ületatud said?
Kõige keerulisem oli leida pädevaid ja ausaid koosööpartnereid – lukseppa, sadulseppa, maalrit, elektrikku nii suure projekti jaoks. Tagasilööke oli palju. Näiteks oli tavaline, et USAst ostetud bolt on detail tuli ümber teha või oli lihtsalt ebakvaliteese viimistlusega ja tuli uuesti kroomida või värvida. Tööde lõpuperioodis oli suureks takistuseks saabunud koroona aeg, mis takistas posti liikumist varuosadega. Samuti tänu koroonale venisid custom detailide valmimis tähtajad – USAs näiteks rooli tellimisaeg oli 2 kuud, custom näidikute plokkide valmimisaeg oli 3 kuud jne. Põhiliselt toimis auto kokkupanek kolme aasta jooksul, enne sai tegeldud keredetailide ja raami puhastamise ja sirgestamisega ning suuremte juppide tellimisega USAst.
Mille üle oled selle auto juures eriti uhke?
Millega rahul olen? Õnnestunud värvivalik, LED kontseptsioon, salongi koloriit ja kujundus. Tehnilise lahenduse väljamõtlemine ei ole raske, aga kuidas see reaalsuses välja näeb on teine asi. See käib eriti interjööri kohta. Samuti on oluline, kuidas paljud väikesed detailid omavahel kokku sobivad, samuti auto kasutamismugavus.
Mis sellest autost edasi saab?
Arvan, et auto vahetab mingil hetkel omanikku kuna mul on veel plaanis mõned suuremad projektid ette võtta.
Milliste (mudel, seisukord jms) autodega sinu poole pöörduda võib? On sul aja jooksul tekkinud eelistused?
Põhiline huvi on mul USA klassikaliste truckide vastu, kuid on ka põneva disainiga Euroopa sõidukeid – näiteks 60-te Fiat Multipla, millest saaks oivalise lowrideri.
Midagi veel lõpetuseks? Ja kuidas sinuga ühendust saab?
Tänaks oma perekonda, kes kannatavad välja minu hullusi ja värvitud keredetaile elutoas ja kroomvelgi esikus. Lisaks veel special thanks CSG Customs, Sadulsepp24, Art Auto, M&M Motorcycles, Patrick, Aivar Kant, JN Cardetailing, Oneeyedmorse Ja Ledimeister. Teen neid projekte ettevõtte Dark Side Kustoms all ja mulle võib vabalt näiteks kirjutada.
