Peeter Ehala ja Sander Mölder on hakkama saanud millegi ilusaga. Selle nimeks on TIKS. See on igakuine kokkusaamine, kus nemad, tihtipeale ka külalised, mängivad ilusat hingemuusikat. See on nii hea! Nad on neli viimast aastat, tasa ja targu, löökide arvu minutis alla tõmmanud. Seda ka edukalt. Loe lähemalt, mida Tiks endast kujutab!
PS! Panen siia oma all-time-favourite laulu ka!
Mis asi on TIKS? Kuidas TIKS alguse sai?
TIKS tuleb sõnast tiksuma. TIKS kui pidu on pigem sellise ilusa muusika pidu ja mõned inimesed nimetavad seda hingemuusika peoks, sest me mängime soul muusikat. Mõte tuli sellest, et lihtsalt sõpradega koos aega veeta. Nii nagu need peod ikka. Üldiselt kõiki lugusid, mida me mängime, on mingitel kümnenditel peetud tantsumuusikaks. Tol hetkel oli selline vastandumine, et peab hullult tantsima. Esmapilgul on tegemist muusikaga, mille järgi ei pea kohe tantsima. Eriti tänapäeval, sest löökide arv minutis on nii ülesse aetud, et võib vabalt tekkida kerge arusaamatuse hetk. Nelja aastaga oleme suutnud selle (löökide arvu minutis) alla tuua. Inimesed nüüdseks juba teavad, et tantsida on võimalik.
Kust see siis alguse sai?
Hoovist. Hoovi viimased neli kuud, juuni 2012. Me tegime juunist septembrini Hoovis ja septembris läks Hoov kolmepäevase lõpupeoga kinni. Paar esimest aastat olime peamiselt Mustas Puudlis. Seal sai katsetada igasugu asju ja tegelikult saab seal endiselt igast asju katsetada. Hiljem aga kolisime Sinilindu ning jäime selle ja Musta Puudli vahel tiksuma. Sealt maalt hakkasime asju vaikselt juurde võtma. Juurde on tulnud Von Krahl, F-Hoone, Pada ja Hetk. Sel aastal üritame pigem erinevates kohtades olla. Hooaja algus on meil paigas, kuid hooaja teine pool (ehk siis kevad-suvi) veel päris paigas ei ole.
Kust see muusika üldse alguse sai ja miks just soul, kas see tuli loomulikult?
Suhteliselt loomulikult. See oli see, mida me ise kuulasime ja siiamaani kuulame. Me ei hakanud tegema teise muusika pidu ainult sellepärast, et pidu teha. Lihtsalt mõtlesime, et mängime seda mussi, mis meile meeldib. Sander on üles kasvanud päris palju jazzi peal. Tol ajal Sander sämplis väga palju igast soul muusikat ning Peeter oli tol hetkel olin ringiga jõudnud hip-hopi pealt sämpliteni. Me sattusime Von Krahlis koos mängima. Seal avastasime, et meie lood klapivad.
Kuidas te muusikat otsite? Mis moodi teil see protsess käib?
Sandri jaoks on Soundcloud, mingisugused mixtape-d ja mõned muusikapoed, kust leiab alati uut muusikat. Peeter veedab palju aega Discogsis. Peetri jaoks peab lugu olema uus. Kui ta ei tea loo nime või esitajat, siis ta ei jäta enne jonni, kui ta selle loo on leidnud. Me käime tihti Madise juures Biidis. Madist tuleb kindlasti tähtsa lülina välja tuua, sest tema valikut saab alati usaldada. Kui me satume reisima, siis mõni plaadipood on kindel maandumispunkt.
Kuidas te koos mängite? Kuidas teil mängimise protsess üldse toimub?
Üldiselt on niimoodi, et me mängime korda mööda. 30-40min üks set ja siis mängib teine. Sõltub peost või olukorrast, järjekord muutub või siis see kumb enne alustab. Koos oleme ka paar korda back-to-back‘i mänginud. Kui külalised käivad, siis Sander on see, kes vahel mängib koos külalistega back-to-back’i. Mõned korrad oleme, aga see mitte-koos-mängimine on pigem minu taga kinni. Tiksu edit’eid ei ole vinüüli peal. Vinüüli ja arvuti vahel back-to-back mängides võib tekkida palju jama ja stiilid on erinevad. Tihtipeale koos mängimine eskaleerub ka teineteise ära tegemiseks. Kui sa mängid koos, mängid sa teineteisele ja tekib battle’i moment “Vaata, mis lugu mul nüüd on!”.
Kas teil on Tiksuga mingi siht ka või mis on eesmärgid? Kas teid on välismaale ka mängima kutsutud?
Me oleme ise mõelnud erinevaid väljundeid. Eesti on paraku nii väike, et sellise muusikaga pidu on suhteliselt võimatu Weekendi-laadseks festivaliks muuta. Saaks plaadifirmaks registreerida, võib-olla nii. Muidu välismaal mängida on tore. Selleks, et Tiks toimiks ka mujal, tuleks panna asjad lihtsalt teistmoodi tööle.
Kust see plakatite idee üldse tuli?
Alguses tegi plakatid Tauri Birken, täpselt ühe aasta. Siis tuli kuidagi tunne, et võiks uutmoodi ja asusime otsingutele. Mõned disainerid ütlesid ära, mõnedega ei tundunud pikaajaliselt klikki olevat.
Samal ajal kui uut kujundajat otsisime, kasutasime 8 kuud enda silmis ägedaid pilte ja plaadikaasi. Siis tuli Peetri vana klassivend, Kaspar Tamsalu, Peterburist kuulsast Repini akadeemiast kodumaale tagasi. Pakkusime välja ja arutasime. Talle ajaliselt sobis ja nii ta läks. Nüüd oktoobris tuleb tema pintsli alt juba 20s plakat smile emoticon
Järgmine TIKSumine toimub juba 17. oktoobril vanas heas Mustas Puudlis. Vaata lisa Facebookist.
Loo tõi teieni Anton – @ahmelnitski